Pages

15 February 2009

Grounded

As I just recieved a reminder to be more grounded in my writing, I might as well share the simple and daily things which I am more or less use to see in my life now. Around me.

Heh. Now a handful of people from the caravan just got into the town. We have a purple rainbow bus, which is carrying our excess stuff around when we are riding with the horses and we hop on it when we go with a group somewhere, usually into the town...

Now we are in Zongolica, small place in between the mountains. Last movement was without horses because they stayed on a better potrero (grassground) which is 1,5 hours back from us now. This is how we move - we find another place for camping and then we try to find a nice grass for the 34 horses we have now. It is hard sometimes here, because potreros are not so big and horses eat a lot! And to have a 34 horses alltogether is a lot around here.

Mountains. Yeah, we walked on the mountainroad yesterday. Sun was just so warm and intense, but it is not bothering me somehow anymore. I enjoy it. I collect it as a lizard. Nights are quite chilly sometimes, specially now, when we are higher. I even felt the height in my ears while walking higher...

Stones. We went into a cave. Bats were on the ceiling. It was a bit scary in the beginning - just a big hole in the stonewall, in the mountain, and it goes deeper and deeper. Manik (US) was carrying the didgeridoo. Some flashlights with us. I forget mine - I just didn't have this realization to take it with me.., not so much experience with the caves so far in my life...
So, there we were, in the vomb of the Mother Earth. We continued the discovery. Mika, a 6-year-old boy walking in front of everybody - he is like Huck Finn - so interested in the world around, so wise! We had to hold him back in case of sudden holes in the cavefloor.
Fear - I saw it down there. Then I realized that I don't have to be afraid of something which can be there. Everything can be there! What has to happen will happen.
Silence. We managed to turn off the lights and to close our mouths. This silence is strong. It is like a black hole. Somehow people are not feeling so comfortable when they have to be in silence for a long time.
Manik started to play didgeridoo. I listened for a while, listened to this big sound which came out, reflecting on the walls. I started to sing. Alexandra (US) and Akasha (England) and other girls joined. This was beautiful. Strong. Intuitional.
The cave continued into the deepness. We didn't have the equipment to go down.
One moment we all just felt that it is time to go out. Enough. Caves have their own and intense character.

On the way down outside I saw a stone. I took it with me. I put the silence of the cave inside there to be a reminder and a peace-holder for me. This kind of stone you cannot find in Estonia. It is black. It is thick and heavy. It is edgy.
The Stone of Silence.

Hey, we are in the rainforest! I learned this in the university and here I am. In the middle of those beautiful big-leefed and colourful plants. Lizards are passing by. Bugs are big. And crasshoppers and other friends are singing in the nights so loud. It is a symphony really!

I am learning how to see through the mists and clouds of people's emotions, words and moods - then I can see the nature, feel the wind, sense the stars, clean myself in the river, build a sacred space, talk less and choose the words carefully.

We speak about being ecological. We argue about eating sugar or not. We are using reusable bags when we go to buy food. We try to find local food, bananas, oranges, nopal (cactus leaves) and sugar cane. Sugar cane is funny - you just chew it and your mouth is full of sweet liquid. And you need a knife to get rid of the first green layer outside.
I think it is possible to find more local food. It takes some trust and effort and manifestation. Intension:) Tortillas are quite easy to get. Sometimes local people come into our camp and they bring milk-sweet-drink, tortillas, fruits. We have recieved invitations to go and eat tamales (corn-bean-things, wrapped in banana leaves) - all of us, about 20 persons. People are kind really.
And when I was cooking one day on the fire for the family - they just made a circle around me, watching the every move I made. It is a lesson for me as well - not to feel disturbed. To feel supported instead. And when those women left, they hugged me. I felt lots of warmth and love.
Thank you.

I see a palm tree when I watch outside. Loud music is also there. It is sunday, market day. Streets are full of fruits and all kind of spices and dead chickens are hanging there on the hook. Clothes are colourful and cheap and low-quality. At the same time long-dark-haired old women are selling handycraft and blankets. People are walking barefoot. I like those old women the most - they wear local dresses, usually white with colourful embroidery and they walk barefoot. They have their small bags and blankets for the tortillas and they smile so kind.


Now I can see that this picture, movie around me is so rich and full of details. I can paint with the words. I thank Mihkel, who brought me on the ground with his questions. Next time I will take his letter again and read it and write here.

We are getting ready for the show which is on the friday. Intense practise:)
Tomorrow we will have a women circle.

Smile-walk-bye.

14 February 2009

yks ja k6ik

we are one in harmony
my love is guiding me to share and spread the white wind of the changes,
movements,
communication,
light
.
friends on the Earth,
we are all connected
because it is like this.
there is the Life.
everything is in alignment.
I am here.
There are no distances.
I let myself to feel you all,
to feel this connection
we are happy to have.
I thank you.
º

03 February 2009

kirjaline kirjutus

T2na tulid mu teele Jumalanna kaardid, kuldsete servadega juhatusm2rgid, mida inglinaine Doreen Virtue on maailmale jaganud. See on kui aken ilma, mis on enese sees, mis on suur ja v2ike ja sosinal olemas.
Tuletasin endale meelde, et mul on eluline ja oluline olemine. Nii lihtne on end unustada, unustada oma olemasolu valguslik sisu ja pyhadus. K6ikv6imalikkus. Jah, olengi Jumalanna. Miks kyll on raske uskuda, et olengi k6ik, mis mulle endale ja maailmale vaja. Et olen t2pselt nii v6imas, kui enesel luban olla. Tean just seda, mida on vaja teada. Usaldus. Usaldus. Usaldus.
Kas usaldad ennast?
Kas usaldad, et oskad sel p2eval teha syya kolmekymnele inimesele, meeldida nende maitsele, toita neid?
Kas julged 8elda s6nu ringi, kus juttu on juba palju, on arvamisi, on tarkusi ja on teadmisi - kas usaldad, et Sinu tajumine on oluline maailma jagada?

Ma olen vaikinud rohkem. Olen tasasemalt 8elnud m6nele, mida arvan, mida n2en. Ringis r22kimine on vali. Ja vahest tuleb palju korrata, et oleks kuulda. Sest inimestel pole tihti kannatust olla kuulaja. Pole soovi oodata, vaid on vajadus teatavaks teha, mida neil 8elda on. Seda m2rgates ma pigem tahangi vaikida, kuid samas, kui s6nad tulevad mu suule, mis on ehk abiks k6igile, siis kas tuleks ikka tasa olla v6i lasta lahti need s6nad.
Kodumaal olles tajusin end teisiti. T6esti, lihtne on unustada enese olemasolu tugevus, kui ymber on palju valjuh22lseid mehi, kes juhivad ja tunduvad midagi teadvat.
Illusioonid. Ilusad. Illusioonid.

Yhel hetkel tuleb t6usta. Olla Naine. Olla. Avastada enda pehme voolavus ja kindel tulisus.


º


Kyll on ilus! Kui ka sel hommikul ei taha esimese hooga kohtuda k6ige l2rmiga, mis kolmekymnest inimesest vahest tekib, siis saab ikkagi panna jalga saapad ja astuda eemale, astuda m2rjale v2ljale, vihmatibade vahele ja vaadata yles m2kke. N2ha pilvede l2hedust, tunda 6hu niiskust. Eemal on hobused. Nad on priid. Ja nad seisid terve 88pimeduse aja sadavate piiskade m2rguses. Nii on. Ja nii nad on.

º

Suur 6ppimine on lasta asjadel juhtuda. Samal ajal teada ja m2rgata, millistest hetkedest kinni haarata ja kaasa minna. Maailm tundub duaalne. See on vahest nii v2sitav oma kummalises toimimises, et j22n seisma. Heidan suisa pikali ja vaatan. On tunne, et ei taha midagi teha. Liigutadagi mitte. See on kurb ja r66mus korraga. Just nii, nagu ilm on.
YksK6ikne.
On ruum, kuhu mahub k6ik.
Ja yhel hetkel see tunne hajub, kui unen2gu hommikul.
2rkan tavalisse tajumisse, mis kyll kunagi enam sama olla ei saa.
Aeglaselt, kuid kindlalt sammun enese sisse, sammun maailma v2lja,
sellesse, mida s6nadega tunda ei saa.
Yhtegi astet vahele j2tta ei saa. Iga moment on omal kohal.

Vaja vaid 2rksust ja kohalolu.

Joondus ilma ja enesega.

º


Mis on isiklik ja mis on avalik? Kui elada kommuunis, siis kaob see piir. Ja kui olla lahti, siis polegi piire. On vaid tunde kysimus. Ma olen aus. Avastan ausust. Ja usaldan seda, mis tuleb hetkel, kui kirjutan. Vahest tean, mida s6nadesse panna, tuleb tuhin, mis loomingut loob. M6nikord kui plaan. Teinekord nii hetk, kui olla saab.
Mulle meeldib kirjutada.
K6ik s6brad, kelle kirjadele pole vastuseid saanud - jah, kirjutan siis, kui tuleb hetk. Ja kui ma pole kaua kirjutanud, siis mulle v6ib ikka kirjutada, justkui meeldetuletuseks. Sest meel vahest unustab. Syda ent mitte.
S6natult olen olemas. Olen olemas neile, kelle jaoks olen olemas.

º

Vend on k6rval ja me eestikeel k6lab metsiku Mehhiko sygavuses. Ma isegi ei tea enam t2pselt kus ma olen. Neid kohti pole kaardil.
Hobur2nnutee 22res oli v2ike kohake, kus elas p2rismaalaste pere, kel oma palvemaja ja surnuaed, kus taimed haudadest v2lja kasvasid. Nii siirad silmad. Nii pyha elu.
Vaatasin ja naeratasin.
Mu sees on t2nulikkus, et seda olen kohata saanud.

Mida soovite lugeda? Mis on huvitav?
Mul on vaja vaadata k6rvalt enese elu, siis tean, mida 8elda.

º

Pikk jutt olgu lyhike. T2nan.

º

31 January 2009

When I sat on a horse, who just goes if I think about it, if I move my body accordingly - wow! This is something totally new! It is inspiring. I guess I had to have this other kind of experience before to be ready to really go, to run, to galoppe in full power. And sometimes I even have to hold back the horse. The horse called Cowboy.

Heh. My mind is different when I write in English. Now I have my brother around, so I can share myself in Estonian as well. But language here is English. My mind is able to handle it more and more. My diary is in Estonian. This is the language of flowing.

Those short moments in the wide internet are so concentrated, that it is an effort to do everything. So, it is a lesson to let go of the doings, which are not so neccessary. Now we felt that it is important to share. To share in English as well.
World is expanding and it is coming to One at the same time. Things go easier and harder at the same time.

Now is also the lesson to stay in the silence. Words have power inside. I can see that sometimes it is better to let go of the words you want to use, just to go into the quietness and say only when the God is present, when I Am present.

Here we are,
once again,
holding hands
in a circle.
Mother Earth
gives us birth.
Father Sky
brings us changes.
Face the Sun,
feel it's power.
Face the Moon,
let it flow.

So we sing in a community, in a circle of all the mirrors around. Life is a challenge. Life is easy. Life is. We are life.

I honour You and I empower You to be who You are.



Sister and Brother,
on the same Earth,
under the same Sky.

19 January 2009

Nomads United Hobukaravan

NOMADS UNITED



ºHeissaº


Marian ja Sander kord m6tlesid, et kyll oleks tore hobustega m88da dzunglit ringi ratsutada. Kypsetada kogu toit l6kkel ning nokkida p2ev l2bi puuke ja muid satikaid.

N6nda syndiski. Peale vikerkaarekogunemist p6rutas Sander Usasse, ning Marian l2ks Oaxacasse hobuseid kaema.

Tulin usast tagasi. Linn ja tsement olid mind 2ra v2sitanud. Kosutavad m2ed ning lageda taeva all magamine kosutasin mu hinge ja keha. Tegin otsuse samuti yhineda.



N6nda kohtusingi oma hobuse Tonatiuh-ga , mis Mayade kultuuris seisab p2ikesejumala rollis.

Tonatiuh ja Sander peale vanni


Mariani hobusega on praegu lood natukene naljakad. Ta peaks s6itma Inlakeshiga, kuid antud hetkel on temal teine ratsanik. Seega marian s6idab yhe puj22nikuga. Nelja aastane Sudha, h22lda eesti keeles syda. Mudastest m2gedest ei suutnud ta peaaegu yldsegi edasi liikuda. Marian rippus peaaegu nutmesini k6ie otsas. &htus olid riided nagu k2kid, hobuse tagumik k6iel88kides triibuline, kuid k6ik on h2sti, Inlakesh peaks m6ne n2dala p2rast vabanema.


Inlakesh!

www.nomadsunited.com


Sealt leiab informatsiooni nii hispaania kui ka inlise keeles. N2eb m6ningaid pilte ning muud lugu.

Karavan on liikunud ringi viimased kymme aastat. Alustades Indias kaamlitega, seej2rel Argentiinas, Brasiilias, Costa Ricas ning paljudes teistes L6una - ja Kesk - ning nyyd siis P6hja - Ameerikas, Mehhikos.


Sellel korral on fookuseks keskkonnaalane koolitus. Veebruari kuus peaks programm pihta hakkama. Aitam pisikestes kylades pustidada prygisorteerimis jaamasid. Jagada teadmisi keskkonnast, ning elust ja olust mujal maailmas.

Samuti m2ngime muusikat, koostame pisikese esinemiskava, et kylades etendusi anda, keerutada tuld, teha kehakunsti, tantsida ning musitseerida.

Inimesi on kokku tulnud yle ilma, mitmedki juba teist, kolmandat, neljandat korda.
Tegelased Inglismaalt, kogu nalja alagataja Iisraelist, India tegelane, Saksamaa, Sveits, Kanada, Usa, Mehhiko, Austria, Itaalia, Soome ja Meie, esimesed Eestlased.

Tahaksin 8elda ait2h Ago Ruusile, kes ajab Eesti hobuse asja!

Hoidkem Kokku



K6ike muhedat, Elu on ilus.


Uued pildid


M&S


Marian and Sander are now a part of the Horse Caravan

Nomads United

Check it out

www.nomadsunited.com



Love
Light
Unity

S&M


New pictures



10 January 2009

10.01.2009 = 11 ja 11 ja = 22

Uus number on nyyd me taipamises. Yheksa.
Ma tunnen, kuis energia uutele radadele ja teadmistele juhatab.

Me kohtusime taas vennaga, Sandriga. Ta astus v2lja pimedusest, ytles "tere!". See on imeline, kuulda eestikeelt keset dzunglit, keset inimesi, kes r22givad k6iki teisi keeli.
Oh, ma lippasin kallistusse!

Nyyd on meil v2ike laagrikke, v6rkkiige ja telgiga. Suure vihma korral l2eme yhisruumi, presendi alla, kus on kindlasti kuiv.

Sander on ka ratsutama tulemas. 6de-venda taas koos. Niimoodi on k6ige parem, kui toetame teineteist, samas saame eraldi olla. Palju 6ppimist on, rollidest lahti laskmist. S6ber ja vend korraga.


Oh, kallid s6brad, ma tulin yle kahe n2dala nyyd internetti ja lihtsalt lugesin teie kirju. Taipasin, et kolm kuud olen eestimaalt eemal olnud. See on lihtne, kui olla teel. Aega pole olemas.
Syda on soe sees,
eestimaa yhendus on tugev,
see 6petab mind,
m2rkan, milline imeline keskkond,
milline hea valik syndimiseks, isamaaks ja emakeeleks.

6nnistus!


Ja maailm avaneb, saab v6imalikuks ja pisikeseks.
Nyyd on s6pru ja v6imalusi siin ja seal ja ma avastan, et ongi n2e see Elu, mida elan. Ongi mu unistus.
Ja ainult enesega igale poole l2hen. Taevamanna vaid mus eneses sirguda saab ja kristallselgeks veeks tuleb puhastuda.

Pole head ja pole halba. On vaatenurgad. Valida tuleb selle seest, mis on.


Igatsus on vahest ilus,
seda saab vaadata kui pilti.
Ainult hetk, milles oled,
elab ajaraamis me maailm,
aga enam varsti ei ela ka,
sest k6ik muutub,
kas tunned oma varvaste all.


Kuu on t2is,
vaata taevasse,
me oleme samas rytmis loodusega.
Mine metsa,
ma jutustan me imelisest eestimaa metsikusest siin,
nyyd n2en,
et see on nii k2ep2rane, kui m6istus lahti lasta.





Minna r2ndama enda sees, kogemises. Syveneda sellese, mis on toimumas.
Olen teenistuses.
Hakin sibulaid.


Siia tuli tenorsaksofon - mu hing saab helisemiseks selle toru abil. Loodus kingib laulud, mida ma m6istusega m2letama ei pea, k6ik on sessamas yhes ainsas hetkes ainult. Tuleb ja l2heb.
Veel kirjutan m2rkmikusse, eestikeeles. V6ibolla yhel p2eval avastan, et pole millestki kinni hoida.


Emotsionaalne suhtev6rk - kommuunielu tundma6ppimine. Mittemidagi ei tasu t6siselt v6tta, sest muutub k6ik. Ainult enese sees on kindlus. Ja niimoodi tuleb Armastus v2lja.


Eilsel 6htul kypsetasime maisipannkooke, peale kitsepiimakaramelli, maasika-banaanisalatit ja kuivatatud viigimarju. T2iskuuvalguses. Naer ja elu.


Olen teiega, olen endaga. Maailm ongi yks.


Inlakesh on hobune, kellega s6ita saan.
See t2hendab, et mina olen sina.
Tervitus ja k6ik.

27 December 2008

Inlakesh

°
Puu tyvi selja taga
Maa muld istme all
Hinge 6hk j6udu andmas
Heli laule ilma kandmas
°




Inlakesh

Reflections and one-in-all moments.
There are challenges and struggles all the time,
but there is no time anymore as well.

Just to serve,
just to breath,
just to follow the flow.

I learn and see how the manifesting goes.
It is happening all the time. It is important to stay focus and to have intension.
Alignment.
May all happen as the Highest for Everyone.


Music is coming.
One woman with accordion came to the caravan. And my fingers are moving on the keyboard. I love the sound! I now remember my grandfather who wanted me to play accordion all the time.. I didn't at this time. But here I am, having the only keyboard around and I can play it!

Singing!
Estonian language and melodies are beautiful. And people are saying that I should sing more. I know that deep inside me.... , becouse I have been afraid of singing all the time I remember... So, this is the time to overcome my fears and let it all go!
Sing, girl!
I am singing!



°

Changes, changes, changes
Flow, flow, flow

°


I would love to see my brother again,
it will happen soon,
I feel.

Mexico,
the land of everything,
it is important to be grounded and to fly at the same time!


Thank You
°

22 December 2008

IlmaEluIlu

Oh Mu Imelised Elajad!

Eile 6htul ronisin ylesm2kke oma pesapaika. Panin kyynla p6lema, kummardasin ilmakaartesse, vaatasin taevasse ja hakkasin laulma. J6ululaule.
Keerlevatest lumehelvestest ja kuutaevasest 88st.
Yhel hetkel ma enam ei suutnud s6nu 8elda, hakkasin nutma...
Taipasin kuiv2ga on minu sees p6hjamaa karge lumekuma, lapsep8lve muinasjututunne, j6uluootus... Ja eneses n2gin pilte, laulmistest, Kadriga N6o yhikas, Tartus toomem2el koos langevate r2itsakatega, kodus vahtra all, kuuvalgel, lumesillerduses.
Olen 6nnelik, et k6ik see on mu sees, elamas ja hingamas ja Olemas.

See on nii ilus!


Ja ma siis natuke kastsin maad oma pisaratega ja ronisin magamiskotti ja v6rkkiike. Magus uni valgus mu p22le. Pehmed piisad tulid siis taevast. Kaua pole neid tunda saanud, kuigi m2gedes yleval neid tumedamaid pilvi silmata v6ib..
Ronisin siis kogu t2iega presendi alla, mis on mu telgiks siin. Tuleproov - kas mu esimene selline seadmine on vihma-tuulekindel v6i mitte?!

Sabisemine 88s. Vihmal on samasugune helin siin ja sealpool ookeani. 6hul on pisut teine maitse, vihmametsane ja natuke lehmane vast..., oleme siin lehmav2ljal. Lehmad on ilusad, teistsugused.

Nojaa, igastahes,
halli taevasse 2rkasin. Panin igaks juhuks rohkem riideid selga, nagu tehakse kodumaal, kui sajab, sest on ju jahe... Aga no siin l2ks peagi soojaks ja nyyd on taevas lihtsalt valge.

Aeg on mul 2ra kadunud. Pyyan j2rge pidada p2evadel, aga kuhugi pole kiiret. S6itsime m88da auklikku-kynklikku teed m2ekylast alla umbes tunnike vast. Me valgenahksed maailmakodanikud, kohaliku farmeri autokastis. Siin on k6ik kui yks suur pere.

Kyla lapsed tulevad meie laagrisse, sest see on p6nev - pillim2ng pea pidevalt, nyyd ka tsirkusetrikid ymber - zongleerijad ja siidi otsas rippujad... Meil on teistsugune toidutegu, omatehtud savist-kivist l6kkepliidil, meil on teist v2rvi silmad...


Jah, yks v2ike poiss tykk aega vaatas mind ja siis kysis, et miks on mul sinised silmad?


º


6pin kindlust.
On aeg t2ieliselt usaldada ennast. 6ppida vastutama, 6ppida otsustama.
Hobustega ei saa teisiti.
Minu teel on siiani olnud hobused, kes on natuke tyyned, kui nendega kindel ei ole. Nad v6ivad seista tykk aega yhel kohal, mitte midagi tegemata. Aga kui on kontakt, siis on liikumine.

Yhel p2eval l2ksime pyydma m6ndasid, et ratsutada. V6tsin ratsmed ja k8ie turjale. Inlakesh, suur ja rahulik hobu, teda otsisin. Ivo, Saksa tsirkusemees, saigi k2tte tolle..., ma panin p2he hobule ratsmed ja sain isegi selga hypatud..., haarasin lakast... - ohhoo, see pole lakk, mida m2letan! Ja see samm! Liiga kiire Inlakeshi jaoks... - ahjaa! Olen hobu seljas, kellega ei peaks ratsutama!
Mmm. Minusse hyppas pelgus. Laskusin hobu seljast. Ja siis ma ei suutnud ratsmeid ta k6rvade juurest 2ra v6tta, sest talle see ei meeldinud. Hirm. Ja abitus. Seisin ja tegelesin endaga, hirmuga, hobusega.
6nneks tulid poisid ja aitasid mind seekord.

Ma lihtsalt k6ndisin. K6ike v2lja lastes. Sel v2ljal, kus hobused.

Tagasiteel kohtasin hobust, kellega olen ennem ka ratsutanud. Tatanka. See juhtus nii, et ta peatus, kui k8ie ta kaela ymber heitsin. Minu v6imalus uus. Panin ratsmed talle p2he ja hyppasin selga. Nyyd ma tean, kui hea on ilma sadulata ratsutada! Jah! See on nii v6imalik ja see on nii kontaktne ja p2ris!
P2rast esimest korda sadulaga ma pole enam seda v2rki kasutanud. Nyyd proovin ilma. Alguses k6ndida. Nyyd on traav isegi 6nnestunud. Ja tundub, et galopp polegi v6imatu, isegi sujuvam kui traav.
Igastahes. Sain Tatanka turjale ja seal me siis seisime.
Ta ei liikunud. Ja p2ike l2ks m2gede taha. Ma 6ppsin paljut. Sain kyll hobuse, kuid ei suutnud teda liikuma panna. Kyllap sellep2rast, et polnud piisavalt tugev oma otsuses ja minekusoovis. Nad tunnevad seda.
Tulin omile jalule, lasin ta lahti. Ja me olime koos. Ma jutustasin talle, mis toimub mu sees. Ta kuulas ja m6istis.


Maailm on imeline.
Siia tulid nyyd rohkemad inimesed, kes k6ik koos ratsutama tahavad minna. Esinemine linnade jaoks hakkab varsti vormi koguma. Siin on inimesi Indiast ja Inglismaalt ja mujalt sealt. Ent muu ei loe, kui see, et oleme siin.



º


Igatsuses on pisaraid
on lapsep6lvemaitset
on t2htede taguseid


k6ik on v6imalik
k6ik on ajalik
k6ik on ajatu

vaid asjust v2lja astudes
Sa nende palet n2ed
n2ed enda sisse katsudes
mis on Su meele maik


º



Ma olen t2nulikkuses.
Oh, milline ylevoolav r66mupisarane hetk, kui lugesin oma Isa 8eldut, et mingi setuka saab tytar ikka, et ei peaks teistele vihmametsas j2rgi jooksma....
ja siis ma vaatasin oma hansapanka ja leidsin, et ma olen toetatud s6prade lahkete sydamete hinguses.

See on Imeline!
P2ikese synd, J6uluaeg.

Nyyd siis n2en, mis edasi saab minuga neis hetkedes.
Ma olen 6nnelik.



Sinised kirikutornid paistavad.
Feliz Navidad on.
Ja lastel on koolivaheaeg.



Ma armastan emakeelt,
salajane Armastus,
mida enesega ja teiega seekord jagada saan.



º





Steps on the planet Earth