Inlakesh

°
Puu tyvi selja taga
Maa muld istme all
Hinge 6hk j6udu andmas
Heli laule ilma kandmas
°




Inlakesh

Reflections and one-in-all moments.
There are challenges and struggles all the time,
but there is no time anymore as well.

Just to serve,
just to breath,
just to follow the flow.

I learn and see how the manifesting goes.
It is happening all the time. It is important to stay focus and to have intension.
Alignment.
May all happen as the Highest for Everyone.


Music is coming.
One woman with accordion came to the caravan. And my fingers are moving on the keyboard. I love the sound! I now remember my grandfather who wanted me to play accordion all the time.. I didn't at this time. But here I am, having the only keyboard around and I can play it!

Singing!
Estonian language and melodies are beautiful. And people are saying that I should sing more. I know that deep inside me.... , becouse I have been afraid of singing all the time I remember... So, this is the time to overcome my fears and let it all go!
Sing, girl!
I am singing!



°

Changes, changes, changes
Flow, flow, flow

°


I would love to see my brother again,
it will happen soon,
I feel.

Mexico,
the land of everything,
it is important to be grounded and to fly at the same time!


Thank You
°

IlmaEluIlu

Oh Mu Imelised Elajad!

Eile 6htul ronisin ylesm2kke oma pesapaika. Panin kyynla p6lema, kummardasin ilmakaartesse, vaatasin taevasse ja hakkasin laulma. J6ululaule.
Keerlevatest lumehelvestest ja kuutaevasest 88st.
Yhel hetkel ma enam ei suutnud s6nu 8elda, hakkasin nutma...
Taipasin kuiv2ga on minu sees p6hjamaa karge lumekuma, lapsep8lve muinasjututunne, j6uluootus... Ja eneses n2gin pilte, laulmistest, Kadriga N6o yhikas, Tartus toomem2el koos langevate r2itsakatega, kodus vahtra all, kuuvalgel, lumesillerduses.
Olen 6nnelik, et k6ik see on mu sees, elamas ja hingamas ja Olemas.

See on nii ilus!


Ja ma siis natuke kastsin maad oma pisaratega ja ronisin magamiskotti ja v6rkkiike. Magus uni valgus mu p22le. Pehmed piisad tulid siis taevast. Kaua pole neid tunda saanud, kuigi m2gedes yleval neid tumedamaid pilvi silmata v6ib..
Ronisin siis kogu t2iega presendi alla, mis on mu telgiks siin. Tuleproov - kas mu esimene selline seadmine on vihma-tuulekindel v6i mitte?!

Sabisemine 88s. Vihmal on samasugune helin siin ja sealpool ookeani. 6hul on pisut teine maitse, vihmametsane ja natuke lehmane vast..., oleme siin lehmav2ljal. Lehmad on ilusad, teistsugused.

Nojaa, igastahes,
halli taevasse 2rkasin. Panin igaks juhuks rohkem riideid selga, nagu tehakse kodumaal, kui sajab, sest on ju jahe... Aga no siin l2ks peagi soojaks ja nyyd on taevas lihtsalt valge.

Aeg on mul 2ra kadunud. Pyyan j2rge pidada p2evadel, aga kuhugi pole kiiret. S6itsime m88da auklikku-kynklikku teed m2ekylast alla umbes tunnike vast. Me valgenahksed maailmakodanikud, kohaliku farmeri autokastis. Siin on k6ik kui yks suur pere.

Kyla lapsed tulevad meie laagrisse, sest see on p6nev - pillim2ng pea pidevalt, nyyd ka tsirkusetrikid ymber - zongleerijad ja siidi otsas rippujad... Meil on teistsugune toidutegu, omatehtud savist-kivist l6kkepliidil, meil on teist v2rvi silmad...


Jah, yks v2ike poiss tykk aega vaatas mind ja siis kysis, et miks on mul sinised silmad?


º


6pin kindlust.
On aeg t2ieliselt usaldada ennast. 6ppida vastutama, 6ppida otsustama.
Hobustega ei saa teisiti.
Minu teel on siiani olnud hobused, kes on natuke tyyned, kui nendega kindel ei ole. Nad v6ivad seista tykk aega yhel kohal, mitte midagi tegemata. Aga kui on kontakt, siis on liikumine.

Yhel p2eval l2ksime pyydma m6ndasid, et ratsutada. V6tsin ratsmed ja k8ie turjale. Inlakesh, suur ja rahulik hobu, teda otsisin. Ivo, Saksa tsirkusemees, saigi k2tte tolle..., ma panin p2he hobule ratsmed ja sain isegi selga hypatud..., haarasin lakast... - ohhoo, see pole lakk, mida m2letan! Ja see samm! Liiga kiire Inlakeshi jaoks... - ahjaa! Olen hobu seljas, kellega ei peaks ratsutama!
Mmm. Minusse hyppas pelgus. Laskusin hobu seljast. Ja siis ma ei suutnud ratsmeid ta k6rvade juurest 2ra v6tta, sest talle see ei meeldinud. Hirm. Ja abitus. Seisin ja tegelesin endaga, hirmuga, hobusega.
6nneks tulid poisid ja aitasid mind seekord.

Ma lihtsalt k6ndisin. K6ike v2lja lastes. Sel v2ljal, kus hobused.

Tagasiteel kohtasin hobust, kellega olen ennem ka ratsutanud. Tatanka. See juhtus nii, et ta peatus, kui k8ie ta kaela ymber heitsin. Minu v6imalus uus. Panin ratsmed talle p2he ja hyppasin selga. Nyyd ma tean, kui hea on ilma sadulata ratsutada! Jah! See on nii v6imalik ja see on nii kontaktne ja p2ris!
P2rast esimest korda sadulaga ma pole enam seda v2rki kasutanud. Nyyd proovin ilma. Alguses k6ndida. Nyyd on traav isegi 6nnestunud. Ja tundub, et galopp polegi v6imatu, isegi sujuvam kui traav.
Igastahes. Sain Tatanka turjale ja seal me siis seisime.
Ta ei liikunud. Ja p2ike l2ks m2gede taha. Ma 6ppsin paljut. Sain kyll hobuse, kuid ei suutnud teda liikuma panna. Kyllap sellep2rast, et polnud piisavalt tugev oma otsuses ja minekusoovis. Nad tunnevad seda.
Tulin omile jalule, lasin ta lahti. Ja me olime koos. Ma jutustasin talle, mis toimub mu sees. Ta kuulas ja m6istis.


Maailm on imeline.
Siia tulid nyyd rohkemad inimesed, kes k6ik koos ratsutama tahavad minna. Esinemine linnade jaoks hakkab varsti vormi koguma. Siin on inimesi Indiast ja Inglismaalt ja mujalt sealt. Ent muu ei loe, kui see, et oleme siin.



º

Igatsuses on pisaraid
on lapsep6lvemaitset
on t2htede taguseid


k6ik on v6imalik
k6ik on ajalik
k6ik on ajatu

vaid asjust v2lja astudes
Sa nende palet n2ed
n2ed enda sisse katsudes
mis on Su meele maik


º



Ma olen t2nulikkuses.
Oh, milline ylevoolav r66mupisarane hetk, kui lugesin oma Isa 8eldut, et mingi setuka saab tytar ikka, et ei peaks teistele vihmametsas j2rgi jooksma....
ja siis ma vaatasin oma hansapanka ja leidsin, et ma olen toetatud s6prade lahkete sydamete hinguses.

See on Imeline!
P2ikese synd, J6uluaeg.

Nyyd siis n2en, mis edasi saab minuga neis hetkedes.
Ma olen 6nnelik.



Sinised kirikutornid paistavad.
Feliz Navidad on.
Ja lastel on koolivaheaeg.



Ma armastan emakeelt,
salajane Armastus,
mida enesega ja teiega seekord jagada saan.



º

THe Snow

THe universe wanted me to stay here in Flagstaff for two more days~

So I made myself a early christmas present and went skiing :)






The elevation here is like 7000 feet in town and 12000 on top of the mountain. No metric system here~ If you divide it roughly by three then you'll get the idea.

Life has been amazing~ I have learned a lot of patience here in Us while trying to hitchhike~ I did not know that I'm able to look for a ride for three days before :D


Today I did some gingerbread~ It felt so good~ Almost like real ~ What is real~

At the moment my home is where my mind is~ Trying to be present and simple as much as possible then I've managed to keep my mind close to my body.



Soon I'll find my way back to Mexico~


All my friends and family~

Let's create the space for sharing and giving for the sacred times when the earth turns into Winter mode~ ~



Sander

Sukeldudes vette

kaob m6nikord teadmine

kus on pind

Torm v6ib olla

Alati on v2ljap22s

taevas

Tee viib edasi

l2bi r66mu ja kurbuse

Ei saa minna otse

ainult l2bi

Ja puhastuda iga sammuga

mis v6ib alguses tunduda mustki

Maa pole kunagi must

Valgus on alati puhas

.

04. 12. 2008

Queretaro

hobused ja veevool

Kuumad sammud rannaliival ookeanituulte sees on saanud kollamudasteks varbavahedeks vihmametsa kirjususes.
Mu kodu on praegu voolava vee kohina puhastavas l2heduses. Hobused elavad l2hedal. V6ib t2itsa juhtuda, et varsti olen osaline ratsutavas karavanis, mis kohalikke v2ikseid kylasid kylastab, inimestele teadmisi keskkonnast ja selle hoidmisest, kultuuridest, muusikast ja toredusest jagab. See k6ik on loomises.

6pin yha, kuidas usaldada. Kuidas julgeda nautida, teadmata, mis saab homme, mis saab edasi. Kas leian kuiva koha, kus magada....
Elluj22mine on oskus, mis tuleb, elades.
Teeme syya l6kke peal,
myyme hoburaudu, et toidu jaoks raha saada...
N6usid ja riideid saab m2evooluvees loputada, liiv ja kivid on seebiks.

Kui hobusega ratsutamas k2ia, siis tulevad keha peale imepisikesed v2ikesed puugilaadsed. Nad on umbes nagu n6elapea suurused. Ja siis saavad naised koos neid teineteise seljast otsida, v2rskes vees istudes.

Jah, ma ratsutasingi, metsikult, galoppi!
Hetked on nii elavad, kui kogu keha tegeleb sellega, et mitte maha kukkuda... Ja m6istus proovib karta..., aga sellekski pole aega, kui galopp m2est alla on t2ies hoos!
Esimene kord elusalt on nyyd kogetud. Vaatab, mis edasi saab.

Ma vaid yhte hetke oskan korraga v6tta. Edasi polegi midagi m6elda. Usaldan elu.
T2iskuu kinkis t2na imelik-imelise 88.
2rkasin, sest arvasin, et on hommik, et vara t6usta, kylla k6ndida, cabioneta leida ja s6ita 2 tundi, et j6uda Tuxtepeci, kust saab pangast raha ja kus internettigi leidub. Pesin hambad, avasin telgi ukse, et suust vahtu sylitada..
ja hoopis Kuu oli s22l, nii valge ja helge!
Kerisin end kerra ja magasin edasi,
kuni m2gede tagant kerkis P2ike, sinisesse taevasse, r66msas voolus.

Siin ma olen,
Mehhikos.
Ma olen julgem juba. M6ned s6nad on suus ja naeratused on k6ige t2htsamad.
Sinised silmad on inimestele m2rgatavad.

Naljakas, et kohtusin venna seljakotiga, mille ta vahetusse andis. Ja Sandril on minu seljakott. Ja minul on Arieli seljakott - see, mille Sander vahetuskaubaks sai. Ring. Ariel on Iisraelist. Vikerkaarevend Vikerkaarekogunemiselt.

Kingin endale head toitu ja niiti ja n6ela ja riiet, et parandada saaks miskit, mis puru.
Ja linnas on siin p6nevgi!

Mul on yks palve ja soov teile, kallid S6brad.

Ma soovin hobust osta, et saaksin karavanist osa v6tta.

Hobused siin pole Eesti m6istes v2ga kallid.

Nii umbes 5000 peesot=krooni.

Kui kellelgi on m6ni raha, mis v6ib sattuda maailmaringlusesse,

olen seekord vastuv6tja,

teistmoodi ringlusesse saatja.

M6tlesin, et kui ka see hobuse ostmine on viimase raha kasutamine, mis mul on,

teeksin ma seda ikkagi,

sest hobune on p2ris!

Kui see rahamaailmamull kokku kukub,

on mul ometi yks elav hing,

kes armastab paisid,

kannab mind enda seljas

ja viib uutele radadele,

seiklustele ja taevastesse.

Niimoodi astun tundmatusse,

teades, et k6ik on v6imalik.

Mu arve number on: 22 101 33 171 03
Hansapank

Marian Hiire

Ahjaa,

sel hobukaravanil on kajastus:

www.nomadsunited.com

°

Suured t2nud teile, kaaslugejad, hingajad ja Olejad!

Ma olen 6nnelik,

et on v6imalik jagamine.

Vihikus ja k2sikirjas on mul rohkem ridu, kui siia mahub,

neist saavad vast kunagi vanaemalood

ja s6bralood ja 6htujutud.

Sydamest sydamesse.

Te annate mulle jaksu olla julge,

minna ikka edasi,

vahest peljates ja n6rk olles,

kuid ikka naeratades.

°

Dear Sisters and Brothers

on the Rainbow!

My journey is in Oaxaca state,

near Jalapa, in a small village on the mountains.

I live there with people from all over the World.

We are gathering to form a Horse Caravan (www.nomadsunited.com),

to meet with the people, to learn from each other,

to sing,

to make fire,

to ride,

to breath,

to pray,

to eat,

to share,

to give,

to take,

to love.

Every day is new,

people, colours, sounds.

Sometimes it is hard to have all the clothes wet, to see the grey sky and to know that more rain is coming and there is no house, no old friends around, no estonian language and no other place to go at the moment.

But then.

This is the Moment!

This is where I am.

Everything is in my heart.

I am Alive!

Now I am following a flow, which may guide me to take part of this horse-riding. I might have to buy a horse.

If I do this, I will use all the money I have at the moment.

Dear You,

if You have something to share with the world,

I will really appreciate it,

it will be used for the highest purpose of the Universe,

following the Path of Light.

I thank You°

My account:

Hansapank 22 101 33 171 03

SWIFT/BIC: HABAEE2X

Marian Hiire

°

>OlemuSuvleO<

Tere~

Sel hetkel kui ma olin oma plaani liivale visandanud, p66rasin pilgu taevasse, ning astusin t2iesti uude reaalsusesse. Taevas tuhises tohutu valguse ja tule m2ng. Tardununa vaatlesin seda imet. Imeline on olemas olla. N6nda saigi minu plaani vaderiks p6hjataeva t2heke. Liikumine usa suunas sai kinnitust.

6ekene Kallis valis teise tee, on ju byrokraatia vahel meie valikutes teist meelt. Mariani pass ei v6imalda ameerikat kylastada. Nyyd teate kallid uudistajad, Meil teed on lahus kuid meel ja syda astuvad ikka sama rada.

Pea 2000 kilomeetrit vurasime koos s6braga m88da maad, nyyd siis Arizona osariigis kuulan maad. Vikerkaar see sillerdav juhatab mu rada. Mis seal ikka muud kui valgust jagada ma tahan.

Oled siin v6i sealpool t2hti, k6iges kohtume kord ikka, lausume samasse takti.

Siin Flagstaffi linnakeses kisub nyyd kylmaks. Meetreid mere pinnas vast 2106~ Huvitav kui siit raamatukogust lahkun, kas juba lund sajab.

Jah v6imalik on see, et vaid n2dalaga k6rbe kuumusest m2gedesse kus lumi, v6ib viia tee.

Ameerika vajab armastust ja m6istmist~Pysigem armastuse lainetes.


~Teise advendi puhul syytan peagi kyynlad~

T2nan teid ning l6petan meelsalt

~*~

~Siin m6ned pildikesed lisaks~