I like it and at the same time I hate it. It brings up the anger and reminds that also anger can be creative. It is hard to imagine, but there is a lot of people her. Around 25 mil. or a bit more.
Smog = fog plus smoke. You can see it here. you can feel it here.
THe words are creating borders. Our intention and feeling is not accepting that.
It might happen that for some time there is not going to be many postings and pictures coming up.
The times are different. We need to follow our path.
My dear friends and companions, we are all in love, we are all alone on our path, let`s respect that.
Everything starts from the space
Love
Hasta lluego amigos. We are going to the pacific side to Rainbow Gathering
31 October 2008
k6ik ja mittemidagi
on hetki,
kus k6ik s6nad tahavad vaikida suul.
siis saab illusioonideilmaks see, mis on ymber. ja enese teod on k6ik selle osad.
on j2rgnemine sellele, mis on ymber. vahest unustus, et ise saab luua, et ise olen looja.
oo, see on ju 2ge - just n6nda saab n2ha ja kogeda,
kuid see on seest tyhi.
n6nda ma praegu enam ei teagi, kas tahan kirjutada,
muudkui luua midagi, mida pole natuke olemaski.
pildid ymber muutuvad, inimesed, v2rvid, 6hk. ometi on see k6ik osa vaid kaduvast.
miks?
vastust vaid enesest leida saab.
ja endale tuleb vastu minna. j6uda yksindusse, kus enam pole midagi muud.
kohtuda suurima vaenlasega. endaga.
l2heme j2lle lendama.
nyyd ootab meid vaikne ookean.
vikerkaareinimesed.
ma soovin,
et mul on nyyd kuu aega,
et teha mittemidagi.
º
kallid Inimesedº
suurim r2nd saab olla vaid eneses.
siin on segadusi. olen segane.
ometi olen.
see on midagi, mis on mulle kingitud. v6ibolla olen ise kinkija. seal sees on hoopis selgus.
vahest see Mehhiko siin, oma joodamatu kraaniveega, 6petab, kuis saada ise puhtaks,
kirgastavaks allikaveeks,
mis toidab januseid suid.
vaid endana saan maailmas elada,
jagada Armastust,
mis on sydame sees.
paljastuda, lahti lasta, unustada k6ik, mis t6elisuse maski kannab.
miks kirjutan, miks kirjutame?
vahest ma ei tea.
kas 2kki teie p2rast, kes loete?
kas enda p2rast, jagamise soovist?
kas harjumusest?
niikaua, kui seda veel on,
v6ib see olla nii halb kui ka hea,
kuid ma soovin,
et sellest l2bi paistaks miski, mis hingedesse sooja loob ja kergust toob.
astuda yhendusse ilmaga.
hingamisega.
ma hingan.
º
kus k6ik s6nad tahavad vaikida suul.
siis saab illusioonideilmaks see, mis on ymber. ja enese teod on k6ik selle osad.
on j2rgnemine sellele, mis on ymber. vahest unustus, et ise saab luua, et ise olen looja.
oo, see on ju 2ge - just n6nda saab n2ha ja kogeda,
kuid see on seest tyhi.
n6nda ma praegu enam ei teagi, kas tahan kirjutada,
muudkui luua midagi, mida pole natuke olemaski.
pildid ymber muutuvad, inimesed, v2rvid, 6hk. ometi on see k6ik osa vaid kaduvast.
miks?
vastust vaid enesest leida saab.
ja endale tuleb vastu minna. j6uda yksindusse, kus enam pole midagi muud.
kohtuda suurima vaenlasega. endaga.
l2heme j2lle lendama.
nyyd ootab meid vaikne ookean.
vikerkaareinimesed.
ma soovin,
et mul on nyyd kuu aega,
et teha mittemidagi.
º
kallid Inimesedº
suurim r2nd saab olla vaid eneses.
siin on segadusi. olen segane.
ometi olen.
see on midagi, mis on mulle kingitud. v6ibolla olen ise kinkija. seal sees on hoopis selgus.
vahest see Mehhiko siin, oma joodamatu kraaniveega, 6petab, kuis saada ise puhtaks,
kirgastavaks allikaveeks,
mis toidab januseid suid.
vaid endana saan maailmas elada,
jagada Armastust,
mis on sydame sees.
paljastuda, lahti lasta, unustada k6ik, mis t6elisuse maski kannab.
miks kirjutan, miks kirjutame?
vahest ma ei tea.
kas 2kki teie p2rast, kes loete?
kas enda p2rast, jagamise soovist?
kas harjumusest?
niikaua, kui seda veel on,
v6ib see olla nii halb kui ka hea,
kuid ma soovin,
et sellest l2bi paistaks miski, mis hingedesse sooja loob ja kergust toob.
astuda yhendusse ilmaga.
hingamisega.
ma hingan.
º
24 October 2008
° Mexico - Take Us °
The wind was playing with our hair. We knew that we are going to see the Atlantic ocean soon...
Already the air was like that - salty and humid. I mean it´s humid here all the time. Locals call it "fresh" ;D
We were three at that time. Also Niels, a guy from Belgium who didn´t had anything wise to do back home.
But what or where is the Home? At these days I would certainly say that my home is where I am and hopefully also my backbag and camera are...
Anyway, I think that´s the same that I found out while studing in Denmark - It does not matter where one is, The essence is being aware of the space around Us, because our presence makes the environment possible.
So there we swam and watched the colours of the ocean changing red and green and suddenly it was dark. All the days we´ve been in Mexico, our dinners and meals have only consisted fruits..
Mostly because of the feeling and the availability of new fruits like papaya and cactus fruits (they are red and some of them green), also pineapple, juicy grapes, melons, and some peanuts, I really understood, that eating is just an habit. It´s all in our heads.
So there we were, laying in the beach and thinking what shall we do.
Then we got a message to go by meeting a local guy called Sergio.. He made thing look so easy and interesting... Wow, we felt. Let´s go , we can do it! The other side of the Mexico is not so far at all! Thank you young shaman!
Saying adios to Niels we really started our trip. Hitchhiking is the key. Waving our thumb took us throught many hundred kilometres. Meeting different people is the key and the biggest advantage of traveling like that. Mexico is the country of extremes. Rich people get more rich, and poor people are happy and poor. Still they are making parties and celebrating special events and hitting the pinjata which is full of candies tulces..
There are many mexicans here, so everybody needs to have a job. So if you go to a supermarket or just a small la tienda, all your products are packed within seconds. Your car gets filled with gas by itself, and three women are prepearing you a taco, when you find yourself eating it. Mexicans eat tacos with everything and allmost every meal. Tacos are ancient traditons from their ancestors Mayas and Aztecs. Made out of tortillas - maize flour thin kind of a looking pancakes... ¡Bien provenco, amigo!
We faced the darkness, and met the right guy - Angel ;D Our first great spanish lesson. A guy who doesn´t speak a word in english... We managed to ask him a place to stay.. When he understood, everybody were happy. His family, his willage, his house. Angel is a rich man, he runs a Rantso, if I spell it right. Horses and cows. Living in a village, where the jungel is just a few steps away, the life runs in different circles.. Muchas gracias Senjor Angel, Adios!
Yes, you can easily get a lift in the back of a truck. It´s normal here. You just need to hold on and enjoy the view ;D The eagles are flying and the miles are running. All the limits are in our heads. These days the government of Mexico is trying to stop drug dealers and illegal gun deliverers. So we met many soldiers and policeman looking us in with a smile in their face.
Luckily i met Maritza in Denmark. She told me that she´s going to be sad, if I´m not going to visit her. After a night in nowhere and a few hundred miles in trucks and cars, it was a bliss when Eryka and his husband picked us up on the shore of Mexican Gulf. They took us right in front of The Pacheco´s house. Lupita was already waiting, they called her and asked for the right directions and all. Great thanks for all ;D
Mis casa es tu casa ° ° ° My house is your house ° ° ° Minu kodu on sinu kodu
That´s the philosophy of mexican people, at least what we have experienced by now. The kitchen cocina is yours, says Lupita, Maritzas mother. The same goes with all the people wisiting this house. There have been many people from abroad. It´s an international house and they love visitors from everywhere.
The family has a different meaning than we know in Europe. People are connected with something different.
aah, its lunch time ;D ´
What new experiences I´m going to meet today...
There is love, there is peace
Adios amigos!°¡
Already the air was like that - salty and humid. I mean it´s humid here all the time. Locals call it "fresh" ;D
We were three at that time. Also Niels, a guy from Belgium who didn´t had anything wise to do back home.
But what or where is the Home? At these days I would certainly say that my home is where I am and hopefully also my backbag and camera are...
Anyway, I think that´s the same that I found out while studing in Denmark - It does not matter where one is, The essence is being aware of the space around Us, because our presence makes the environment possible.
So there we swam and watched the colours of the ocean changing red and green and suddenly it was dark. All the days we´ve been in Mexico, our dinners and meals have only consisted fruits..
Mostly because of the feeling and the availability of new fruits like papaya and cactus fruits (they are red and some of them green), also pineapple, juicy grapes, melons, and some peanuts, I really understood, that eating is just an habit. It´s all in our heads.
So there we were, laying in the beach and thinking what shall we do.
Then we got a message to go by meeting a local guy called Sergio.. He made thing look so easy and interesting... Wow, we felt. Let´s go , we can do it! The other side of the Mexico is not so far at all! Thank you young shaman!
Saying adios to Niels we really started our trip. Hitchhiking is the key. Waving our thumb took us throught many hundred kilometres. Meeting different people is the key and the biggest advantage of traveling like that. Mexico is the country of extremes. Rich people get more rich, and poor people are happy and poor. Still they are making parties and celebrating special events and hitting the pinjata which is full of candies tulces..
There are many mexicans here, so everybody needs to have a job. So if you go to a supermarket or just a small la tienda, all your products are packed within seconds. Your car gets filled with gas by itself, and three women are prepearing you a taco, when you find yourself eating it. Mexicans eat tacos with everything and allmost every meal. Tacos are ancient traditons from their ancestors Mayas and Aztecs. Made out of tortillas - maize flour thin kind of a looking pancakes... ¡Bien provenco, amigo!
We faced the darkness, and met the right guy - Angel ;D Our first great spanish lesson. A guy who doesn´t speak a word in english... We managed to ask him a place to stay.. When he understood, everybody were happy. His family, his willage, his house. Angel is a rich man, he runs a Rantso, if I spell it right. Horses and cows. Living in a village, where the jungel is just a few steps away, the life runs in different circles.. Muchas gracias Senjor Angel, Adios!
Yes, you can easily get a lift in the back of a truck. It´s normal here. You just need to hold on and enjoy the view ;D The eagles are flying and the miles are running. All the limits are in our heads. These days the government of Mexico is trying to stop drug dealers and illegal gun deliverers. So we met many soldiers and policeman looking us in with a smile in their face.
Luckily i met Maritza in Denmark. She told me that she´s going to be sad, if I´m not going to visit her. After a night in nowhere and a few hundred miles in trucks and cars, it was a bliss when Eryka and his husband picked us up on the shore of Mexican Gulf. They took us right in front of The Pacheco´s house. Lupita was already waiting, they called her and asked for the right directions and all. Great thanks for all ;D
Mis casa es tu casa ° ° ° My house is your house ° ° ° Minu kodu on sinu kodu
That´s the philosophy of mexican people, at least what we have experienced by now. The kitchen cocina is yours, says Lupita, Maritzas mother. The same goes with all the people wisiting this house. There have been many people from abroad. It´s an international house and they love visitors from everywhere.
The family has a different meaning than we know in Europe. People are connected with something different.
aah, its lunch time ;D ´
What new experiences I´m going to meet today...
There is love, there is peace
Adios amigos!°¡
22 October 2008
Way to the Unknown ° Tee Tundmatusse
Jah. Me teele tuleb inimesi, kes nii vajalikud. Aitamas kohaneda selle k6igega, mis nii suur ja tundmatu alguses on.
Otsustasime lihtsalt - soov n2ha ookeani! Ja Tulum tundus selleks hea koht olema. Niels Belgiast oli meiega. R2ndamas ratastega kohvriga.
Linnas juhatas meile teed mees, keda olin m2rganud juba bussiga linna j6udes. Soovitas ookeani 22rde h22letada. Me seda tegimegi. Ja ronisime autokasti. Yks bussis kohatud U.S. kodanik taist - selline natuke peenutsev naine lippas meile j2rgi, unustades takso, millega ta alguses liikuda soovis...
Ja tuul lehvis juustes, naer n2ol - aa, see ongi Mehhiko!
Cabanhad olid seekord meile - v2ikesed hytid palmide vahel, rannas.
Aga enne end sinna sisse yyrimist lasin ma kotil seljast kukkuda, jalgadel paljastuda ja minna..., ookeani vaatama.
Jaa, siis me saime endale hytikese, kolmekesi, moskiitov6rgud voodite yll ja seinad l2bi aimdumas. Soe ju!
Enam polnud takistusi,
jooksingi ookeani!
Sinisinine! Soe!
Ja oi, nii soolane!
Lained. Need vist tulid spetsiaalselt. Muidu olevat seal tyyne ja sile... Lained nii tugevad, et lykkavad pikali, kui murduvad. Ja p6hjast t6mmavad enda poole. Kavalad ja v6imsad. Soolane vesi lubab kehal kerge olla, h6ljuda, loksuda. Muudkui tuletasin enesele meelde, et nyyd olengi j6udnud oma unistusse - ookeani!
Niimoodi saabki..., et tuleb tugevasti unistada ja siis minna, astuda paati, mis Taevas on kinkinud.
Me istusime Sandriga seal lainemyhas, keha kogenud loksumist, p2ikest, ja m6tlesime, mis nyyd. Taipasime, et saagu, mis saab, meil tuleb yksi (kahekesi) edasi minna - ilma inimesteta, kel on teine l2henemine ja elutee. Alguses tundus see m6te natuke hirmutav, kuid vabadus v6ttis v6imu ja otsustasime v6tta suuna Baha California poole, Mehhiko kaudu.
Siis hakkas kummaline.
Seesama mees, kes teed juhatas, oli yht2kki rannas. Koos oma s6pradega. Ma tundsin, et temaga tuleb r22kida..., aga vaatasin, kuis ta m88da k6ndis..
Ometi l2ks nii, et merisiilik ta peos kutsus meid l2hemale ja sattusime jutustama. Ta oskab inglise keelt! Mehhiklane. R2ndaja.
Ja ta tuli justkui t2pselt selle vabastava otsuse peale, mis just tegime. Ytles, et igatmoodi saab reisida. Et me mingu ikka edasi, kohalike inimeste juurde. Tuleb sydant usaldada. Ja ta vastab meile seda, mida kysime...
See mees on asteegi juurtega, Peaceful Warrior. Sergio. Ja l2eb varsti Brasiilia vihmametsadesse taimi tundma 6ppima.
Jaa, m6nikord on lihtsalt esimesest pilgust selge, kes on hingele l2hedane ja tuttav. S6ber sel teel, maailmas.
Tema julgustus juhataski meid edasi.
T2nasin ajavahega mitteharjumist, mis 2ratas mind enne p2ikese t6usu ja lihtsalt kuulasin ja kogesin. J6ud. Vesi. Armastus. Valgus.
Tyhi rand ja 2rkav p2ev. Ookean mu ymber.
Niimoodi on Palve, Loojaga, Eluga, K6iksusega.
Ja me loobusime esimestest asjadest. Kolm riidehilpu kotis v2hem! Hurraa! Sander andis folgikampsuni k6iksusele. Nii kuis midagi vastu v6tta, tuleb sellest ka loobuda.
°Teine p2ev Mehhikos°
Otsustasime lihtsalt - soov n2ha ookeani! Ja Tulum tundus selleks hea koht olema. Niels Belgiast oli meiega. R2ndamas ratastega kohvriga.
Linnas juhatas meile teed mees, keda olin m2rganud juba bussiga linna j6udes. Soovitas ookeani 22rde h22letada. Me seda tegimegi. Ja ronisime autokasti. Yks bussis kohatud U.S. kodanik taist - selline natuke peenutsev naine lippas meile j2rgi, unustades takso, millega ta alguses liikuda soovis...
Ja tuul lehvis juustes, naer n2ol - aa, see ongi Mehhiko!
Cabanhad olid seekord meile - v2ikesed hytid palmide vahel, rannas.
Aga enne end sinna sisse yyrimist lasin ma kotil seljast kukkuda, jalgadel paljastuda ja minna..., ookeani vaatama.
Jaa, siis me saime endale hytikese, kolmekesi, moskiitov6rgud voodite yll ja seinad l2bi aimdumas. Soe ju!
Enam polnud takistusi,
jooksingi ookeani!
Sinisinine! Soe!
Ja oi, nii soolane!
Lained. Need vist tulid spetsiaalselt. Muidu olevat seal tyyne ja sile... Lained nii tugevad, et lykkavad pikali, kui murduvad. Ja p6hjast t6mmavad enda poole. Kavalad ja v6imsad. Soolane vesi lubab kehal kerge olla, h6ljuda, loksuda. Muudkui tuletasin enesele meelde, et nyyd olengi j6udnud oma unistusse - ookeani!
Niimoodi saabki..., et tuleb tugevasti unistada ja siis minna, astuda paati, mis Taevas on kinkinud.
Me istusime Sandriga seal lainemyhas, keha kogenud loksumist, p2ikest, ja m6tlesime, mis nyyd. Taipasime, et saagu, mis saab, meil tuleb yksi (kahekesi) edasi minna - ilma inimesteta, kel on teine l2henemine ja elutee. Alguses tundus see m6te natuke hirmutav, kuid vabadus v6ttis v6imu ja otsustasime v6tta suuna Baha California poole, Mehhiko kaudu.
Siis hakkas kummaline.
Seesama mees, kes teed juhatas, oli yht2kki rannas. Koos oma s6pradega. Ma tundsin, et temaga tuleb r22kida..., aga vaatasin, kuis ta m88da k6ndis..
Ometi l2ks nii, et merisiilik ta peos kutsus meid l2hemale ja sattusime jutustama. Ta oskab inglise keelt! Mehhiklane. R2ndaja.
Ja ta tuli justkui t2pselt selle vabastava otsuse peale, mis just tegime. Ytles, et igatmoodi saab reisida. Et me mingu ikka edasi, kohalike inimeste juurde. Tuleb sydant usaldada. Ja ta vastab meile seda, mida kysime...
See mees on asteegi juurtega, Peaceful Warrior. Sergio. Ja l2eb varsti Brasiilia vihmametsadesse taimi tundma 6ppima.
Jaa, m6nikord on lihtsalt esimesest pilgust selge, kes on hingele l2hedane ja tuttav. S6ber sel teel, maailmas.
Tema julgustus juhataski meid edasi.
T2nasin ajavahega mitteharjumist, mis 2ratas mind enne p2ikese t6usu ja lihtsalt kuulasin ja kogesin. J6ud. Vesi. Armastus. Valgus.
Tyhi rand ja 2rkav p2ev. Ookean mu ymber.
Niimoodi on Palve, Loojaga, Eluga, K6iksusega.
Ja me loobusime esimestest asjadest. Kolm riidehilpu kotis v2hem! Hurraa! Sander andis folgikampsuni k6iksusele. Nii kuis midagi vastu v6tta, tuleb sellest ka loobuda.
°Kolmas p2ev. Tres dias°
Algaski h22letamine.
Meid haaras kaasa 2rimees Oscar, kes ilmas ringi lendab, telefonisidega tegeleb, kimamas Belize ja Mehhiko piirilinna, Chetumali. Me hyppasime Sergio juhatatuse j2rgi natuke enne seda maha, v2ikesesse kylla, Bacalari. Mudastel t2navatel liikusime autokastis taas, vee poole.
R66mustasime kohalikku giidi, kes kindluse juures meid oma jutuga jalust rabas. 8eldes, et tasu ta ei taha, me oleme ta s6brad, sest turism on ta elukutse. Inimestega kohtumine ja sellest 6ppimine. Katsumus meile kyll, kuulata ja noogutada. Inglise keel hispaania kastmes. Pildile saime j22dvustatud ja ta pistis nina alla paberi, kuhu tuli kirjutada, kui tore ta ikka oli...
Laguun. Jaa, militaristid on kyll suure osa rannast enda aia sisse pannud, kuid v2ike v2rav juhatas sissepoole. 5 peesot tasu. Vaatasime seda vanameest, kes piletit myya soovis. Ja otsustasime, et hea kyll, seekord veel oleme turistid, toetame seda lugu siin. Kohalikud ilmselt tasuma ei pea...
Sirgelt panime silla l6ppu ja sukeldusime vette.
Oo! Ja see polnud sugugi soolane, pigem nagu vesi L22nemeres. Ainult et soe ja helesinine :)
Kohalikud poisikesed hyplesid ringi ja Sander l2ks ja pani oma espanyoli proovile. V6itis nende lugupidamise saltodega vette. Poisid naerdes j2rgi proovimas. Nii k2ibki keele 6ppimine, otse selle sisse sukeldudes.
Vihm j2ttis meid ootama. S6ime neid puuvilju, mis veel alles olid.
Me otsustasime puhastuda ja proovida ainult taimedest toitumist. Neid siin on. Papaiad ja pisikesed magusbanaanid, mahlased greibid ja kosutavad p2hklid... Peab ytlema, et nii hea ja kerge on. Soe v2ljas soojendab keha seest, jahutus on pigem vajalik. Ja tegelikult vajab keha hoopis v2hem kui arvata v6ib. Ning kui syya v2rsket ja elusat, on eneseski elu kerge!
Edasi!
Pimedas seisime bussijaamas. Ignoreerimas taksosid, kes tahtsid meid kuhugi linna viia. Hyppasime hoopis mehhikaanode autosse, kylla edasi. Ja siis, juba t2itsa 6htul seisime seal, "lamava politseiniku" jalge ees (neil on suured teed neid lamajaid t2is, et hoog liiga suureks ei saaks, asulate l2heduses eriti). Juba j6udsime vaadata pimeda dzungli poole, kust kostis igasuguseid h22li...
Peatus auto, mehel nimeks Angel. Kui seda kuulsin, teadsin, et l2heme. Missiis, et ei saanud p2ris t2pselt aru, kuhu, ja missiis, et ta ainult hispaania keelt puhus. Sander kyll korra kahtles, kuid ma l2ksin autosse...
Aimdus, et tuleb kysida temalt ka 88maja. Ta tundis huvi meie vastu ja me andsime oma parima, et m6ista neid s6nu, mida esimest korda elus kuulsime..., et leida midagi, mida m6istame... Ta juba kutsus meid ka kohvile, peatudes kohviku ees..., kuid vist hirmust me edasi minna soovisime..
Tuli meie "maha panemise" hetk, me ei teadnud, mis nyyd. Hostel seal oli kyll, isegi odavam kui need, mida enne kohanud, kuid ma palusin Sandril kuidagi 8elda, et kas tema juures 2kki magada saaks..?
Ja l2ks nii, et kaasa ta meid v6ttis, v2ikesesse kylla keset pimedust.
Naeratuste ja yllatunud pilkude saatel astusime majja. Peretytre inglise keele oskamine piirdus s6nastiku olemasoluga:) Kuid see ei takistanud midagi. Pisikene p6nn n2itas mulle, et me oleme samal tasemel temaga - n2puga viitamas ja k2tega katsumas - et tundma 6ppida ilma, mis ymber.
Altar kyynaldes ja Neitsi Maarjaga. Pyha 6htus88maaeg mitmeis versioonides. Selles kodus on p88rdumine Jumala poole.
Padjad ulatati ja vaip maha rulliti, et oleks hea meil magada.
Kukelaul hommikul ja valjuh22ldiga kylamees..., nii me 2rkasime, imestades ja imetledes.
5 cm pikk putukas 66tsutas jalgu taeva poole ja maja taga algas dzungel. Banaanipuud ja kookospalmid. Ja hobused ja igasugu lojused. Kyla 2rkas koos p2ikesega.
Metsik. See on metsik. Ja ma naeratasin Ilmale. T2nades, et k6ik saigi juhtuma. Et leidsime 66maja. Et j6udsime t6elise Mehhiko sisse, sydametekeelde ja lihtsaisse hetkisse. Need inimesed on soojad. Pole halb olla kylaline.
Kypsised ja saiad toodi v2lja - neid nad palju s88vad, nii tundub. Ja peremees on rantso-omanik, hobused ja puha.
Sinna me s6itsimegi korraks, n2gema avarust ja inimesi, kes seal elavad, et t88tada.
°Quarto dias°
Angel viis meid vahiposti, kus loodus-korravalvurid pesitsesid, et saaksime olla vihmavarjus ja h22letada. Sealne Oscar ytles, et Angel on rikas mees. Jaa. Meil ikka vedas, et p8rand oli kivist ja kodus oli syya. T2nu.
Oscar peatas auto ja me ronisime kasti. Yle kahesaja kilomeetri tuules vihisemist ja looduse vaatamist. Oo! Ja pilk v2reles, sest tuul puhus ripsmedki v6belusse. See ongi Elu! T6eline ja P2ris. Maiade iidsete kohtade j6ud tuli hingusena mu sisse. Seekord kyll s6tsime paljust m88da, kuid tean, et l2hen tagasi. Vast siis kui enam keeltki oskan ja looduselt 6ppinud olen. Tiigrid ja puumad on seal, t2itsa olemas.
Escarcega. Kuumusesse j6udsime kui l6ppes tuule jahutus. Sammud edasi, k6htu papaiat ja uute teede poole.
Poisid kimasid m88da, teretasid, peatasid oma s6bra, kes suure autoga edasi s6itis ja me pressisime end sisse, kottide vahele kuidagi mahtudes, sest ega need rekkad ju nii suure kabiiniga olegi. K6rvad said kuulma muusikat, mis kymme aastat tagasi kooli diskodel tymises. See k8ige tympsum ja yhetaolisem. Ja nii vaatasime seda t88d, mis tehakse teede ehitamisel. Palju k2tega puutumist, kaevamist ja s2ttimist. M2gedest nad l2bi raiuvad, poste ykshaaval paika panevad... Ja keegi kusagil kordineerib seda k6ike...
Naeratused ja tervitused - neid on 6hus palju! Ja see on t6eline. V2ljaspool tavaturismipiirkonda on inimesed ilma tagam6tteta, siirad ja ausad. Lihtsad ja ilusad oma vaesuses ja korratuses. Ja korratus on see vaid meie harjumusega v6rreldes. Siin olles kaovad aga igasugused v6rdlused 2ra. Need pole vajalikud enam. Sest siin on nii, kuis on siin. Ja see on sydames hea.
Me j6udsime Champotoni, Mehhiko lahe 22rde. Vesi on hoopis teine. Liivane kalda 22res, oranzikas. Ja tume seal kaugemal. Palju paate kimab ringi, 6nged kaugele ulatumas. Kaljukivid palistasid veekangast, me m22risime end s2ravasse p2ikesekreemi ja avasime kookose. See on toitev. Ja Sergio ytles, et surm ei tule kunagi, kui ainult neid syya...:)
K6ige kuumem kuumus siiani. Ja tegelikult on siin ka sygis. Suvel on 40 kraadi selline normaalne...
Ciudad del Carmen - see me selle p2eva siht, viimased sajad kilomeetrid... Yllatuskingitus Maritzale, kes Sandriga Taanis koos 6ppis.
Nyyd sattusime autosse, kus n2itleja ja naftafirma boss. Noorpaar, kel p2ris erinev on maailmavaat sellest, kus hommikul 2rkasime, kuid kes meid huviga kuulasid ja sydamega aitasid. Niimoodi helistaski Eryka Maritza emale, sest Maritzat me k2tte ei saanud, selgitas hispaania keeles k6ik 2ra ja me astusime otse autost ilusasse majja, hoolitseva mehhiko-ema k2te vahele.
Maailm on kirju ka kylluslik. Pemex - see on firma, mis siin paljudele t88d annab, koole rajab ja mehi naftaplatvormidel t88tama paneb, neile vee peale ka hotelle ehitades... Ja seal t88tab nii Maritza isa, kunagi ka ema, ja ka Eryka abikaasa.
Traditsiooniline maiade toit ootas meid soojalt laual, jahutav vesi kehale ja suule, puhtamad riided yll... Jaa, nii lihtne on nautida, kui k6ike erinevat saab kogeda. Autoga l2ksime Maritza t88 juurde, nurga taga teda yllatusena ootamas:)
Siin on k6ik kylluslik.
Poes 6ppisime neid huvitavaid puuvilju ja muid toite, mis hoopis erinevad meie omadest. Ja k8ige jaoks eestikeelseid s6nu polegi... Nii erinev on tunne, kui oleme nyyd siin selle pere hoolitseva tiiva all. Ses peres on palju noori k2inud elamas, Euroopast ja mujalt, inglise keel on siin t2itsa olemas. Ja siin on ka oskus hispaania keelt 6petada, niiet sisemus kyllastub ja segadusi tekib. Just niisama uskumatu, kui Lupitale (pereema) tundus kunagi m6te, et ta kohtab eestlast, tundub mulle praegu see, et yhel p2eval oskangi hispaania keelt. Aga nagu tema kohtas meid, v6ib ka see keel ykskord minu sisse saada ja suust v2lja tulla...
Ja korv sai t2is k6iksugu kraami, mida nad meile proovida annavad. Naerusuise kavalusega ytles Lupita, et kyll me k6ike tundma 6pime..., k6iki neid tundmatute nimedega toiduspetsiaalsusi, mis siin maal omased on.
Puuviljade vahele ampsame nyyd siis ka k6ike muud. Maitse on hea, see on kindel.
Kyllap saame k6ike proovida, eneses vastupanust loobudes ja teades, et t2htsaim on suhtumine ja m6tlemine. Ainult 10% on toidu t2htsus, 70% m6tlemine ja teised 10% on hingamine ja liigutamine.
°Quinto dias°
88h22led on siin tuulutaja mootorisurin ja konditsioneeri vurin. Ykshaaval loobusime neist ja v6tsime vastu palavuse. Parem ikka vaikus kui muu.
Ei teagi veel, kui kaua oleme siin. 6ppida on kyll palju. See toit. Eluviis. Mis casa es us casa - minu kodu on sinu kodu. Ja erinevuse minnalaskmine. Siin on natuke rohkem Euroopale sarnane, kui see, mida me varem kohanud. Supermarketid ja reklaamid. Aga seal k6rval on ikka palju-palju hoopis muud. Vanaema aiast saime puu otsast v6tta kuldseid kookosp2hkleid, millel vaid piima juuakse. Ja teenija on majas, peseb pesu ja n6usid. Meie riidedki ripuvad nyyd v2ljas.
Lupitaga k2isime turul, ookeani 22res.
Nyyd ma olen n2inud delfiini selga ja saba! Nad tulid oma olemasolemisega meid tervitama, r66mu ja lusti kinkima! Pelikanid ootasid kalajuppe, mida neile visatakse... Turg on v6imas - kalad on v2rsked ja ennen2gematud, riided on v2rvilised ja kerged, puuviljad on k6iksugused ja kylluslikud...
Yks purpurne kleit on mul nyyd seljas, lehviv ja litritegagi.
Salatikaste, mida kunagi kindlasti isegi teen, k2ib niimoodi:
uhmris purustada pipart 7-8 terakest,
sinna peale kyyslaugukyyn uhmerdada,
kolme laimi mahl sekka ja
oliivi6li peale.
Salatimaterjal tuli tomatitest, avokaadost ja j22salatist.
Nagu Sander just ytles, ega me vist saagi kellegi teisega niiv2ga koos r2nnata, sest pole palju neid, kel nii vaja minna on. Sergio sattus me teele, kes aitas nihutada v6imalikkuse piire, omal moel 6petavad k6ik inimesed seda. Lihtsalt on palju kohti eneses, mis avarduda suudavad. Ja k6ik, mida me kohtame, on meie eneste peegeldus.
Suur tunne on t2nu.
Maailm on Armastus.
Yha selgineme endis ja ilmas,
6pime sellelt Teelt, mis meid enesel juhatab.
Ait2h k6igile, kes jagavad, tagasi kajavad ja edasi aitavad!
18 October 2008
Viva la Vida
We are alive. Angels helped us. Everything went well. We have permission to stay in Mexico for 6 months. On the plain we already met some great people, mainly from Belgium. So, we have lot`s of opportunities. It takes some time to live one day at a time. One moment at a time.
We will give our best.
Elus! Piir oli lahke, lend maandus maale, kuus kuud anti olekuluba siin.
Ilm on nii soe. Palmid ja rohelised ja 6itsevad asjad. Linnud.
Bassein siin hostelis, taevas yll. Ikka uskumatu veel, et oleme siin. Linnast tuleb ainult ruttu v2lja saada.
Natuke uusi harjumisi - yks hetk korraga elamiseks.
Ait2h,
Inglid ja head soovid kannavad meid oma pehmetel tiibadel.
Armastus on sydames.
Gracias!
16 October 2008
In the Heart (of Belgium)
Life is kind to us.
A car just took us with him. Stefan Timmermanns was driving. A musician, friend of Leana.
He made to his mission to show us a bit of Belgium (he had a free day and on the first night in Belgium, while he had just arrived from Estonia, Viljandi Lõikuspidu, he said that he can take us with him) ~ what a noble feeling towards Estonians, who he saw for the first time.
The feeling inside was so easy ~ like meeting with a good friend:)
So, we went to the Brussels. Left the car outside of the city and went on a metro ~ to see the centre.
Whoo! This guy really knows the place. The best tour around the capital of Europe for sure.
We become aware of Angels. Archangel Michael is really everywhere in Brussels. On the top of the churches, on the street name plates, on the posts, on the bicycles... Watching all over us.
And he, the Angel, really reminded us that everything can go as it is the best for everyone. Stefan was worried about the tomorrow´s concert..., he didn´t have an accordion player... But I was just sure, that it will work out somehow.
Anyway, he managed not to worry too much. And instead, we went to another superb cafe in Belgium. Again a switch in time. True old Flamish-French accent which is quite rare these days was spoken there. Fresh-made omelet without any flour in it.
Old and real Brusselians, in their lives. Just like watching the movie. And being in it.
The city can be very interesting and beautiful, but it is as much tiring as well. We saved ourselves from there, and drove away to Gooik - a small place, where Stefan has built his home.
Greenness. Hippie-horses. Wilderness.
Stefan is a bit weird, compared with his neighbours - he is not mowing the grass every week, has got just a free green yard without any accessories. Just some old and juicy apple trees. And now I know how the Belgian apples can be - grown without any "chemistry" used.
Estonia is really wild.
But still, this place gave me lightness and contact with the Earth. It is not very good to stay in the city for a long time...
~~~~*
It´s so easy to get into describing. Just to write down all the details, small moments and happenings. Sometimes it seems to be important. There are also times, when it all has not got the meaning any more. It is like being in the crowded places, in the middle of the Europe - everything is great and fancy, but....
It is the same basic thing which I feel with Estonia - it has this "something", depth, this vertical feeling. And as I have seen so far - some people also understand it. Stefan, who has been in contact with Estonia, really understands it. He just took us with him, because we are Estonians. It is that simple - really.
When I walk and observe the feeling inside me I find it hard to stay connected with this "something". When I am with the people, who also are aware of these depths, it is more easy to be yourself, to see things "through", to be awake.
I start to realise more and more what is our journey about. This is changing as well, as I have different moments. So, everything which is written down in here, has different perspectives, approaches. Somewhere, in the depths, lies the essence.
My manifestation is that I become more and more Me.
My become my higher self.
So I can be nobody and everybody at the same time.
I feel alive, when I find honesty in communicating with the people. When we both really meet with each other - out of the borders of everyday issues and worries. It is so uplifting feeling. And at these moments I am a mirror to the one, who is with me and vice versa as well. At these moments I feel that Life is worth living. This is the Lightwork. This is changing yourself and changing the world. One-in-all.
Leana shared her sight - that I have a place on the shore of ocean, between some palm trees - "World-healing-centre". And people can come there, meet with themselves and with other selves, to share the Love and Light.
I am not a musician. I am not a painter. I am not a photographer. I am not a designer. I am not a biologist. I am not a waitress. I am not a writer. I am not.
I am.
People ask, what do I do, am I a student? Where do I live?
And I don´t want to say anything.
I don´t have home - World is my home. I am my home. I am a wind on the field.
I am a student of Myself.
I am a student of Life.
I am.
~~~~*
A car just took us with him. Stefan Timmermanns was driving. A musician, friend of Leana.
He made to his mission to show us a bit of Belgium (he had a free day and on the first night in Belgium, while he had just arrived from Estonia, Viljandi Lõikuspidu, he said that he can take us with him) ~ what a noble feeling towards Estonians, who he saw for the first time.
The feeling inside was so easy ~ like meeting with a good friend:)
So, we went to the Brussels. Left the car outside of the city and went on a metro ~ to see the centre.
Whoo! This guy really knows the place. The best tour around the capital of Europe for sure.
We become aware of Angels. Archangel Michael is really everywhere in Brussels. On the top of the churches, on the street name plates, on the posts, on the bicycles... Watching all over us.
And he, the Angel, really reminded us that everything can go as it is the best for everyone. Stefan was worried about the tomorrow´s concert..., he didn´t have an accordion player... But I was just sure, that it will work out somehow.
Anyway, he managed not to worry too much. And instead, we went to another superb cafe in Belgium. Again a switch in time. True old Flamish-French accent which is quite rare these days was spoken there. Fresh-made omelet without any flour in it.
Old and real Brusselians, in their lives. Just like watching the movie. And being in it.
The city can be very interesting and beautiful, but it is as much tiring as well. We saved ourselves from there, and drove away to Gooik - a small place, where Stefan has built his home.
Greenness. Hippie-horses. Wilderness.
Stefan is a bit weird, compared with his neighbours - he is not mowing the grass every week, has got just a free green yard without any accessories. Just some old and juicy apple trees. And now I know how the Belgian apples can be - grown without any "chemistry" used.
Estonia is really wild.
But still, this place gave me lightness and contact with the Earth. It is not very good to stay in the city for a long time...
~~~~*
It´s so easy to get into describing. Just to write down all the details, small moments and happenings. Sometimes it seems to be important. There are also times, when it all has not got the meaning any more. It is like being in the crowded places, in the middle of the Europe - everything is great and fancy, but....
It is the same basic thing which I feel with Estonia - it has this "something", depth, this vertical feeling. And as I have seen so far - some people also understand it. Stefan, who has been in contact with Estonia, really understands it. He just took us with him, because we are Estonians. It is that simple - really.
When I walk and observe the feeling inside me I find it hard to stay connected with this "something". When I am with the people, who also are aware of these depths, it is more easy to be yourself, to see things "through", to be awake.
I start to realise more and more what is our journey about. This is changing as well, as I have different moments. So, everything which is written down in here, has different perspectives, approaches. Somewhere, in the depths, lies the essence.
My manifestation is that I become more and more Me.
My become my higher self.
So I can be nobody and everybody at the same time.
I feel alive, when I find honesty in communicating with the people. When we both really meet with each other - out of the borders of everyday issues and worries. It is so uplifting feeling. And at these moments I am a mirror to the one, who is with me and vice versa as well. At these moments I feel that Life is worth living. This is the Lightwork. This is changing yourself and changing the world. One-in-all.
Leana shared her sight - that I have a place on the shore of ocean, between some palm trees - "World-healing-centre". And people can come there, meet with themselves and with other selves, to share the Love and Light.
I am not a musician. I am not a painter. I am not a photographer. I am not a designer. I am not a biologist. I am not a waitress. I am not a writer. I am not.
I am.
People ask, what do I do, am I a student? Where do I live?
And I don´t want to say anything.
I don´t have home - World is my home. I am my home. I am a wind on the field.
I am a student of Myself.
I am a student of Life.
I am.
~~~~*
14 October 2008
Öös on Asju * Gent *
Mida kõike võib küll juhtuda!
Tänane õhtu viis meid kõigepealt tudengisööklasse, kust saab isegi vähema raha vastu kui Eestimaal palju süüa heasti. Ja see lihtsalt toimub. Mõnusasti. Spinat! Just seesama, mis Popei omal ajal multikas sisse kaanis ja tugevaks sai - see on siin lihtsalt tavaline. Ja siis mingi roheline asi, millest suppi tehakse. Poes nägin ka. Ilus on. Ja maitsevgi. Püreene supp.
Meiega koos Alan Temple, muusik, õppija, heainimene - kiitsakas mees, kelle sisse mahtus tunni aja jooksul kaks taldrikutäit süüa ja supp ka veel peale lonksata. Ja tema seest tuli lugusid mungakloostist Prantsusmaal, traktoritest järves.., nii, et kõht kõveras.
Tema muudkui juhatas meid siis edasi. Koos Leanaga uitasime neljakesi linnas. Öised lood on ikka hoopis teised. Siis kaob igapäev ja igaaeg ära, on hoopis midagi täiesti muud. Salapärane. Vanaaegne. Igasugused lood ärkavad ellu. Valgus mängib ilumänge. Väikesed tänavad, kus tuled kumavad kullaselt, majad, sadu aastaid vanad, kõrged, sihvakad ja natuke uhked. Iga pilk näitab midagi ilusat. Seda on palju.
Kanalid. Loss kõige keskel ja väikesed rajad vee ääres, puud oma okstega möödujaid pühkimas. Indoneesia mehel on paadid vees. Oma söögikoht, kus orgaanilist toidukest saab. Säält võib küll läbi astuda…
Ja need pisikesed tänavad juhatasid meid aina edasi. Alan muidugi teadis teed. Ja siis! See on nüüd koht, mille pärast ma tegelikult kirjutama hakkasin. Sain nii tugeva elamuse, et endas kohalolek sai päris kindlaks ja selgeks. Mis väline ja mis sisemine! Need on samad ühel hetkel.
“Jalgratas” - see on alles koht. Muidugi flaami keeles on tal teine sõna selle jaoks. Pugesime lahtise autoukse ja toolide vahelt väiksest uksest sisse. Ja siis pugesime edasi. Laua taha puust, kõrge küünlaga põlemas. Ja siis. Nii palju kõike! Laes rippumas mitmeid kihte kraami - jalgratastest jeesusepiltideni, lambid, sibulad, riided seina ääres… Kitsad jalgrajad vaid astumiseks. No kui ma enne mõtlesin, et mis…, õlu?! Siis kui Alan need õlled tellis, sain aru, et jaa, ma tahan õlu küll. Esimene lake elus, mis nõnda maitses. Hea. Tõesti hea! Kohe tuli mul meelde Reet va rebane, kes ikka õpetas: Una serveca por favor! - Üks õlu palun!
Mul jõudis siis maailm kohale. Oma äärmustes. Oma erinevustes.
Perenaine ja peremees istusid tagapool, samas ruumis, asjadevirna taga. Sigaretid suus. Suur hall kass istus pingil, kui sisse astusime. Peagi tulid ühed poisid veel, kes kuhugi asjadega kaetud laua taha maandusid ja õllesid nautima hakkasid. Ega sealt muud ei saagi. Mõned erinevad õlukraamid.
Me joonistasime-kirjutasime raamatusse. Ja selle peale tuli proua ja pani punase küünla lisaks põlema, et rohkem näeks. Ja ta rääkis ka. Alguses flaami keeles, aga taibates, et me oleme mujalt, tuli inglise keele peale üle. Annik - nii ta nimi kõlas. Siiras, suitsune, ilus, kole, noor, vana, vapustav! Ta küsis me tulemise ja minemise kohta, soovis seljakotti hüpata, kuuldes, et Mehhiko poole tee… Ja tõi lauale pudeliavaja, Marianile vaadata - see nimelt siis ilusate sõnadega - fallose - kujuline. Pidavat peremehe koopia olema. Päris tõetruu küll! Puust ja puha!
Muusika. Tuli just sellist kõike, mis kuidagi enesega kaasa viis. Väljapoole aega ja ruumi. Omamoodi vabadusse. Scorpions korraks ja igasugust muud, mis kerge oli. Just kerge kuidagi, kõigi nende raskete asjade sees, mis peakohal rippusid, ümbritsesid end. Ühes seinas olid isegi küttepuud, et kui peaks vaja minema. Tolm neil asjul. Sander keerutas natuke üht ratast. “Tricky business!” naeris Alan.
Jaa, me naersime. Kuidagi lihtsalt nii uskumatu, et jälle vaatasin ja tõdesin - oo, elu juhatab mind nii huvitavalt ja imeliselt. Juhatab minnalaskmise poole. Nautimine ja lubamine, piiride kaotamine. Ja samas endale truuks jäämine. Need on kummalises kombinatsioonis, mida mõistusega välja ei mõtle.
Sealt välja ronides, lehvituste ja heade soovidega, tagasikutsega (ja eestlasi sattuvat sinna kohta küll…), kohale viimast pilku heites, nägin lehvimas euroopa liidu lippu ukse kohal. Paras rosin.
Muide, ega seal menüüd ega midagi olnud. Arveldamine ainult sularahas, otse perenaise pihku.
Igastahes, see oli mu parim õluelukogemus. Soovitan. Ka nõrganärvilistele. Sest pärast on närvid tugevad!
Ja teate, siin Gentis on ikka vana kraami palju. Maju 13ndast, 15ndast, 17ndast sajandist ja kõikidest muudest aegadest. Puust kohati. Kivist palju. Vägevuse märgid. Korralikud ehitused. Mõned uksed otse kanali poole. Gildi majad. Iga kivi filigraanselt laotud. Euroopa südame võimsus. Ja natuke film pidevalt.
Niimoodi ongi minnalaskmine. Et lihtsalt teed igasugu asju. Ja naudid!
Pagana lihtne on põdeda. Raha pärast. Aja pärast. Hirmude pärast. Nojah. Aga kui ikka jälle aru saad, et iga päev võib olla viimane, siis pole siin midagi koonerdada enesega - ikka täiega elada!
Ma ei hakanud siin algusest saati me lugu kohe veel üles tähendamagi, arvan, et see võib juhtuda ikkagi. Praegu on lihtsalt tunne nii värske, et pole siin midagi maigutada möödunust. Seda võib ju hiljemgi teha. Ja võibolla teeb seda hoopis Sander.
See on ka õppimine mulle, et lasta juhtuda. Vahest ise vaikida ja kuulata, mismoodi teised lähenevad, vaatavad, väljendavad…, ikka veel rohkem. Et olla tasane. Ja samas mitte üheski olekus kinni. Täpselt igasugune. Küll on põnev!
Me sõitsime nagu ikka, ilma piletita, südaöösel natuke kesklinnast väljapoole. Leana koju. Meie kodu siin praegu. Kitsast trepist ülesse, katusekorterisse. Nagu Loos ikka. Teised katused paistmas. Ja öö üll.
Sander juba põõnab. Õlu on ju natuke sees. Pehmelt.
Öös on kõike. Ongi ajatus. Ongi ruumitus. Ja saab seigelda. Ise valida lugu. Ise olla oma Elu Loos. Looja.
13 October 2008
Hitchhiking from Berlin to Brussels
All of a sudden we found ourselves in a gas station asking people if they might give us a lift~
It was a sunny morning on the skirts of Berlin. We left germany without spending even an singel euro~ )We stayed there 3 days( People, wherever you should be traveling , check out couchsurfing.com before. It*s the the stepstone to the new age of sharing humanity and care.
You might heard something from german highways~ They are everywhere and you can drive as fast you would like. So no problem~ Every time I start to hitchhike I give away all the expections and thoughts what is good or what is bad. Only thing to follow is common sense and the feeling inside. We succeeded quite well. Mr. Enno fromg Germany helped us to get to Hannover. He gave good insights of the music life behind the quirtains. So I call you up to buy some records sometimes. I mean the ones you really like ;D and do not live ower your budget just because you think you might all kind of fancy things~
All of a sudden our wave dissapeared. So we were waiting for the right car for 5 hours. Nothing happened. HItCHHIKING - no problem. ;D
If the cars are not willing to move you, then you must move yourself.
SO after a while we got a lift. One hint~ It is possible to get a lift even in the city.
We almost managed to get to Netherlands, but the darkness came by before that. Restaurant was empty and all the truckdrivers seemed to sleep~
We managed to get a free dinner and eat some junkfood~ But the intention from the owners was light. Food is holy~
What do you think how the police is working Germany~ Pretty well we could say. We tried to hike a bit on a highway.. "Why not?" we thought. I mean, there werent so many cars going by and they werent going full speed... But that wasnt a reason good enough. "Man o Man!" screamed the police. Lots of fear and anger jumped out from the car. Hitchhikers are minority~sorry ;D
So we slept under the oak trees~
In the morning we made some tea and ate the blessings from the yesterdays dinner )eggs and bread( packed our bags and started to walk. (this time not on the highway:) And suddenly we were sitting in the separate trucks and saying hello to each other through walkie talkies. Kind polish truckdrivers decided to help us on our journey. We didnt go all the way down to France -Belgium was enough. On that holy day, I mean Sunday, everything went easy.
A couple who volounteered to take us to Brussels, were just before discussing leaving their homecountry for a longer period. THe guy was ready to go and surf and explore somewhere in brasil or similar, but he also liked her girlfriend who wanted to stay. A dilemma. So we gave them some insights of our purpose and shared the possibility to follow your dream.
All the people whom we met and all the people we are about to meet - they all have a reason for us. And ofcourse we are there for them also for a reason ;D
World is the place to share~to meet~and to Love.
800 km through western europe went like shiuhh~
Goodbye Estonian Thick forests and untouched swamps~ welcome streets and highways.
Perfect cities and balanced societies.
Lets wake up from the dream of better tomorrow.
Lets act now to find or to follow the path. The path of light~
It was a sunny morning on the skirts of Berlin. We left germany without spending even an singel euro~ )We stayed there 3 days( People, wherever you should be traveling , check out couchsurfing.com before. It*s the the stepstone to the new age of sharing humanity and care.
You might heard something from german highways~ They are everywhere and you can drive as fast you would like. So no problem~ Every time I start to hitchhike I give away all the expections and thoughts what is good or what is bad. Only thing to follow is common sense and the feeling inside. We succeeded quite well. Mr. Enno fromg Germany helped us to get to Hannover. He gave good insights of the music life behind the quirtains. So I call you up to buy some records sometimes. I mean the ones you really like ;D and do not live ower your budget just because you think you might all kind of fancy things~
All of a sudden our wave dissapeared. So we were waiting for the right car for 5 hours. Nothing happened. HItCHHIKING - no problem. ;D
If the cars are not willing to move you, then you must move yourself.
SO after a while we got a lift. One hint~ It is possible to get a lift even in the city.
We almost managed to get to Netherlands, but the darkness came by before that. Restaurant was empty and all the truckdrivers seemed to sleep~
We managed to get a free dinner and eat some junkfood~ But the intention from the owners was light. Food is holy~
What do you think how the police is working Germany~ Pretty well we could say. We tried to hike a bit on a highway.. "Why not?" we thought. I mean, there werent so many cars going by and they werent going full speed... But that wasnt a reason good enough. "Man o Man!" screamed the police. Lots of fear and anger jumped out from the car. Hitchhikers are minority~sorry ;D
So we slept under the oak trees~
In the morning we made some tea and ate the blessings from the yesterdays dinner )eggs and bread( packed our bags and started to walk. (this time not on the highway:) And suddenly we were sitting in the separate trucks and saying hello to each other through walkie talkies. Kind polish truckdrivers decided to help us on our journey. We didnt go all the way down to France -Belgium was enough. On that holy day, I mean Sunday, everything went easy.
A couple who volounteered to take us to Brussels, were just before discussing leaving their homecountry for a longer period. THe guy was ready to go and surf and explore somewhere in brasil or similar, but he also liked her girlfriend who wanted to stay. A dilemma. So we gave them some insights of our purpose and shared the possibility to follow your dream.
All the people whom we met and all the people we are about to meet - they all have a reason for us. And ofcourse we are there for them also for a reason ;D
World is the place to share~to meet~and to Love.
800 km through western europe went like shiuhh~
Goodbye Estonian Thick forests and untouched swamps~ welcome streets and highways.
Perfect cities and balanced societies.
Lets wake up from the dream of better tomorrow.
Lets act now to find or to follow the path. The path of light~
Rännulood~Saksa kantsist kaugemale~
Palved kuulatud ja kaasagi ümisetud, otsustasime reede õhtul kotid pakkida ja järgmisel päeval teele asuda. Käisime nimelt Lauraga sünagoogis. Shabat Shalom!
Hubane vestlus köögis, ning Laura sinine teekann kostitasid meie kohalolu. Seal kohtusime ka Amiriga Iisraelist. Ta oli parajasti Laura pool couchsurf'imas ning muuseumimaratonil ;D. Jõudsime neljakesi vesteldes peaegu maailma tõeni, kuid ennem tuli uni külla. Igatahes saime instruktsioonid ja julgustuse~ Pildistasime atlast, ning laususime endeid teele.
Kiirteedel hääletamine on rangelt keelatud! Seega jäi üle ainult bensujaamades hääletamisprotsessi läbi viia. Kirjutasime sihtkohad papiplagule ning hakkasime inimestega rääkima. Alguses oli natukene naljakas, tundus nagu suruksime endeid peale. Mõne aja pärast saatis meid siiski edu ning vurasime Hannoveri poole. Kiirteedel käib see kähku.
Enno on tal nimeks. Muusikamaailmas tegev, juristiharidusega ning elujaatav mees. Hääletamise võlu ongi selles, et kohtad inimesi, vabastad end eelarvamustest ning avastad ilma. "Inimesed tarbivad ennast katki!" oli Enno sõnumiks. Näe, seal sõidab järjekordne välk-läikiv audi. Võlanõudjad töötavad 12 tundi päevas ning ikkagi ei saa töö tehtud
~*~ Ärevatel hetkedel rahamaailmas paneb see kergendatult hingama. Pole millestki ilma jääda, pole soovi ennast asjade abil luua, ega soovita seda kellelegi teiselegi. Tõeline rikkus ja vägi on meie endi sees.
Suures jutuhoos magasime õige besiinijaama maha~ tema suundus põhja poole ning meie sihiks oli hoopis edela pool asuv Gent Belgias. Leidsime end kiirtee läheduses asuvas Autohofis. Seal on söögikoht, bensiinijaam, hostel ja rekkameeste lebola. Jäime sinna kinni. Vaatlesime olukorda tervenisti 5 tundi. Aeg on ikka väga suhteline värk. Kuniks mõistsime, et kui siin ei liigu, siis tuleb end ise liigutama hakata. Kotid selga ja papijupp kätte..
Ööpimeduse saabudes leidsime end kursist natukene kõrvalekaldunult (nagu see päev ka algas, natuke viltuselt, nii ka jätkus:) Hollandi piiri ääres~
Natukene hapu lugu. Kohvikus oli ainult kaks autot, mis olid puuki täis. Rekkamehed tundusid kõik väga väsinud ning kahte suure kotiga matkaselli ei tahtnud nad kohe kuidagi oma kabinetti lasta. Kõht hakkas ka tühjaks saama, esmased ampsud olid otsakorral, mõned vanaemade kommid olid veel taskus, kuid kes see siis komm kõhus tundmatusele vastu tahab minna. Toidukohal, mis sel hilisel kellaajal veel toimis, oli meile pisikene üllatus varuks.. Kui keegi on lausunud, et tasuta lõunaid pole olemas, siis õhtusöökide kohta see kohe küll ei käi ;D Nõnda me siis istusime baaripukkide otsas ning einestasime kiirteetoitu~ Vorstid ja friikartulid~ Pole siin risti ette lüüa ega midagi!
Täis kõhuga tulevad alati head mõtted.
Kuna liiklus oli juba rahulikumaks jäänud tundus kiirteelt mahakeeramse tee ääres helkuriga tantsisklemine ning hääletamine meie ainus lootus sellelt "eikellegimaalt" pääseda.
Ei möödunudki kaua kui meie nägu läks naerule. Juhhuu, keegi peatubki...
Silmades vilkusid sinakad tuled, ning rõõm haihtus hetkega. Nõnda me siis kohtusimegi saksa korravalvurite vihaga. "Man o Man.." ja veel muudki väga käskivat ning tingimuslikku. Vaatasime neid nagu süütud jänkud ning suundusime põllule, mida mööda oma teekonda jätkata võisime ;D Siis sai jälle naerda.. Noh mis seal siis ikka. Vähemalt kõht oli täis.
Nii ei jäänudki meil muud üle kui enesele sobiv ööbimiskoht leida. Kohtusime kahe tammepuuga maisipõllu ja lambakarjamaade läheduses. Seal me puhkasime, virgusime ning keetsime piparmündi teed. Kostituseks eileõhtune lisaboonus, kaks kuklikest ning neli keedumuna. O
Kui ei saa edasi, siis peab saama vähemalt tagasi. Otsustasime päevale julgelt vastu minna ning asusime uuesti teele. See oli juba eilsest teada, et kui kuhugi tahad jõuda, siis tuleb minema hakata. Ja imeväel kohtusime saksa kiirtee poolel härraga, kes teadis meid juhatada läheduses asuvasse bensiinijaama Hollandi poolel. Väike jalgsimatk Hollandi teeäärelooduses oli turgutav. Lisaks leidsime ühest bussijaamast veel pudelitäie jogurtit - hommikuseks värskenduseks!
Täitsime seal oma võluvee pudelid, ostsime kaardi ning läksime õnnele vastu. Tunne turgatas, kui nägime kahte ühte värvi poola rekkat. Nii ma siis lippasingi nendega juttu tegema. Kui rekka kasti luuk lahti oli ja minu kott juba sisse upitatud sai, jõudis Mariangi tee äärest kohale, ning sõit võis alata. Vestlesime walkie-talkidega ning nautisime rahulikku kulgu kiirteedel. Nemad sõitsid Prantsusmaale, meile piisas aga Belgiast ning Brüsselist~
Poola inimesed on sõbralikud, vähemalt need kaks rekkameest. Tegid ausalt oma tööd. Neli tundi sõidus, tunnike pausi ja siis jälle edasi. Nõnda nad kilomeetreid neelavad ning pühivad armatuurilt tolmu. Rääkisime oma plaanidest paberi ja käte abil. Igapäevasest inglise keelest oli vähe kasu. Mida meetreid edasi, seda sujuvamaks muutus suhtlemine ning lähemale jõudis ka Brüssel. Minu sohver oli enesele värskelt lasknud ehitada maja, mille üle tal oli hea meel. Mariani kiirgavast huvist Hiina meditsiini vastu kinkis rekkamees talle hiina ornamentidega tuhandeid kilomeetreid kõlkunud ja õnne toova yini ja jangi märgiga kellakese.
800 kilomeetrit möödus hääletades nagu lupsti ;D Kõik on võimalik.
Viimane lõpp oli eriti põnev. Astusime rekkadest välja, Antwerpeni lähistel, lippasime bensukasse ja esimesed inimesed, kellega rääkisime, viisid meid Brüsselisse. Noor paar. Ja nad lihtsalt vaikisid hämmastunult meie minemise, rändamise peale ~ see haakus just sellega, mis neil päevakorral oli. Poiss müüks kõik siin maha, sõidaks ookeani äärde ja elaks õnnelikult. Aga tüdruk pelgab.. ja poiss armastab teda. Valikute küsimus. Me julgustasime neid oma südameid kuulama, vabadusse sammuma ja julgema, elu proovile panema!
Brüssel. Meie seal.
~Brüsseli kuju~
~~~~~~*
Teekond on ka kaardile märgitud, mille leiad lehekülje paremast äärest. Selle all asuvale lingile klikates avaneb leht, kus leiab ka muud põnevat. Kohti kus oleme peatunud, mõningaid pildikesi ning saab värskendada oma teadmisi geograafiast ning maailma füüsilisest olemusest. Ülal paremas nurgas saab kaardi vaate ka satelliidi peale lülitada, siis on näha ka majakesed ja mäed~ Kerget kaemist!
Pilte leiab siit või siis paremalt lingikogust pealkirjaga "Me viitame"
~~~~~~*
Sandri kott juba teksaste võrra kergem. Nõnda meid tervitaski Brüssel, laide kivisillutatud tänavate ning hämmastavate hoonetega. Kõik oli intensiivselt ilus, varbad plätudes ning kõhus oli ruumi.
~*~ Sander
Hubane vestlus köögis, ning Laura sinine teekann kostitasid meie kohalolu. Seal kohtusime ka Amiriga Iisraelist. Ta oli parajasti Laura pool couchsurf'imas ning muuseumimaratonil ;D. Jõudsime neljakesi vesteldes peaegu maailma tõeni, kuid ennem tuli uni külla. Igatahes saime instruktsioonid ja julgustuse~ Pildistasime atlast, ning laususime endeid teele.
Kiirteedel hääletamine on rangelt keelatud! Seega jäi üle ainult bensujaamades hääletamisprotsessi läbi viia. Kirjutasime sihtkohad papiplagule ning hakkasime inimestega rääkima. Alguses oli natukene naljakas, tundus nagu suruksime endeid peale. Mõne aja pärast saatis meid siiski edu ning vurasime Hannoveri poole. Kiirteedel käib see kähku.
Enno on tal nimeks. Muusikamaailmas tegev, juristiharidusega ning elujaatav mees. Hääletamise võlu ongi selles, et kohtad inimesi, vabastad end eelarvamustest ning avastad ilma. "Inimesed tarbivad ennast katki!" oli Enno sõnumiks. Näe, seal sõidab järjekordne välk-läikiv audi. Võlanõudjad töötavad 12 tundi päevas ning ikkagi ei saa töö tehtud
~*~ Ärevatel hetkedel rahamaailmas paneb see kergendatult hingama. Pole millestki ilma jääda, pole soovi ennast asjade abil luua, ega soovita seda kellelegi teiselegi. Tõeline rikkus ja vägi on meie endi sees.
Suures jutuhoos magasime õige besiinijaama maha~ tema suundus põhja poole ning meie sihiks oli hoopis edela pool asuv Gent Belgias. Leidsime end kiirtee läheduses asuvas Autohofis. Seal on söögikoht, bensiinijaam, hostel ja rekkameeste lebola. Jäime sinna kinni. Vaatlesime olukorda tervenisti 5 tundi. Aeg on ikka väga suhteline värk. Kuniks mõistsime, et kui siin ei liigu, siis tuleb end ise liigutama hakata. Kotid selga ja papijupp kätte..
Ööpimeduse saabudes leidsime end kursist natukene kõrvalekaldunult (nagu see päev ka algas, natuke viltuselt, nii ka jätkus:) Hollandi piiri ääres~
Natukene hapu lugu. Kohvikus oli ainult kaks autot, mis olid puuki täis. Rekkamehed tundusid kõik väga väsinud ning kahte suure kotiga matkaselli ei tahtnud nad kohe kuidagi oma kabinetti lasta. Kõht hakkas ka tühjaks saama, esmased ampsud olid otsakorral, mõned vanaemade kommid olid veel taskus, kuid kes see siis komm kõhus tundmatusele vastu tahab minna. Toidukohal, mis sel hilisel kellaajal veel toimis, oli meile pisikene üllatus varuks.. Kui keegi on lausunud, et tasuta lõunaid pole olemas, siis õhtusöökide kohta see kohe küll ei käi ;D Nõnda me siis istusime baaripukkide otsas ning einestasime kiirteetoitu~ Vorstid ja friikartulid~ Pole siin risti ette lüüa ega midagi!
Täis kõhuga tulevad alati head mõtted.
Kuna liiklus oli juba rahulikumaks jäänud tundus kiirteelt mahakeeramse tee ääres helkuriga tantsisklemine ning hääletamine meie ainus lootus sellelt "eikellegimaalt" pääseda.
Ei möödunudki kaua kui meie nägu läks naerule. Juhhuu, keegi peatubki...
Silmades vilkusid sinakad tuled, ning rõõm haihtus hetkega. Nõnda me siis kohtusimegi saksa korravalvurite vihaga. "Man o Man.." ja veel muudki väga käskivat ning tingimuslikku. Vaatasime neid nagu süütud jänkud ning suundusime põllule, mida mööda oma teekonda jätkata võisime ;D Siis sai jälle naerda.. Noh mis seal siis ikka. Vähemalt kõht oli täis.
Nii ei jäänudki meil muud üle kui enesele sobiv ööbimiskoht leida. Kohtusime kahe tammepuuga maisipõllu ja lambakarjamaade läheduses. Seal me puhkasime, virgusime ning keetsime piparmündi teed. Kostituseks eileõhtune lisaboonus, kaks kuklikest ning neli keedumuna. O
Kui ei saa edasi, siis peab saama vähemalt tagasi. Otsustasime päevale julgelt vastu minna ning asusime uuesti teele. See oli juba eilsest teada, et kui kuhugi tahad jõuda, siis tuleb minema hakata. Ja imeväel kohtusime saksa kiirtee poolel härraga, kes teadis meid juhatada läheduses asuvasse bensiinijaama Hollandi poolel. Väike jalgsimatk Hollandi teeäärelooduses oli turgutav. Lisaks leidsime ühest bussijaamast veel pudelitäie jogurtit - hommikuseks värskenduseks!
Täitsime seal oma võluvee pudelid, ostsime kaardi ning läksime õnnele vastu. Tunne turgatas, kui nägime kahte ühte värvi poola rekkat. Nii ma siis lippasingi nendega juttu tegema. Kui rekka kasti luuk lahti oli ja minu kott juba sisse upitatud sai, jõudis Mariangi tee äärest kohale, ning sõit võis alata. Vestlesime walkie-talkidega ning nautisime rahulikku kulgu kiirteedel. Nemad sõitsid Prantsusmaale, meile piisas aga Belgiast ning Brüsselist~
Poola inimesed on sõbralikud, vähemalt need kaks rekkameest. Tegid ausalt oma tööd. Neli tundi sõidus, tunnike pausi ja siis jälle edasi. Nõnda nad kilomeetreid neelavad ning pühivad armatuurilt tolmu. Rääkisime oma plaanidest paberi ja käte abil. Igapäevasest inglise keelest oli vähe kasu. Mida meetreid edasi, seda sujuvamaks muutus suhtlemine ning lähemale jõudis ka Brüssel. Minu sohver oli enesele värskelt lasknud ehitada maja, mille üle tal oli hea meel. Mariani kiirgavast huvist Hiina meditsiini vastu kinkis rekkamees talle hiina ornamentidega tuhandeid kilomeetreid kõlkunud ja õnne toova yini ja jangi märgiga kellakese.
800 kilomeetrit möödus hääletades nagu lupsti ;D Kõik on võimalik.
Viimane lõpp oli eriti põnev. Astusime rekkadest välja, Antwerpeni lähistel, lippasime bensukasse ja esimesed inimesed, kellega rääkisime, viisid meid Brüsselisse. Noor paar. Ja nad lihtsalt vaikisid hämmastunult meie minemise, rändamise peale ~ see haakus just sellega, mis neil päevakorral oli. Poiss müüks kõik siin maha, sõidaks ookeani äärde ja elaks õnnelikult. Aga tüdruk pelgab.. ja poiss armastab teda. Valikute küsimus. Me julgustasime neid oma südameid kuulama, vabadusse sammuma ja julgema, elu proovile panema!
Brüssel. Meie seal.
~Brüsseli kuju~
~~~~~~*
Teekond on ka kaardile märgitud, mille leiad lehekülje paremast äärest. Selle all asuvale lingile klikates avaneb leht, kus leiab ka muud põnevat. Kohti kus oleme peatunud, mõningaid pildikesi ning saab värskendada oma teadmisi geograafiast ning maailma füüsilisest olemusest. Ülal paremas nurgas saab kaardi vaate ka satelliidi peale lülitada, siis on näha ka majakesed ja mäed~ Kerget kaemist!
Pilte leiab siit või siis paremalt lingikogust pealkirjaga "Me viitame"
~~~~~~*
Sandri kott juba teksaste võrra kergem. Nõnda meid tervitaski Brüssel, laide kivisillutatud tänavate ning hämmastavate hoonetega. Kõik oli intensiivselt ilus, varbad plätudes ning kõhus oli ruumi.
~*~ Sander
10 October 2008
Light Emanates from Within
I feel the movement, while I´m not moving.
I feel the Light, while my eyes are closed.
I follow the peace, it is inside me.
I am. I am. I am.
There is certain freedom in the way people live in Berlin. They don’t depend on things that much as it happens in Estonia. Maybe it’s because germans have more money to use and so the things are not that important to them.
I feel like I will leave things more and more behind. I need less than I think I need. This is a lesson to learn. I’m on the way. And new things are coming.
Trust.
Peace.
Strange peace is inside.
01 October 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)