Way to the Unknown ° Tee Tundmatusse

Jah. Me teele tuleb inimesi, kes nii vajalikud. Aitamas kohaneda selle k6igega, mis nii suur ja tundmatu alguses on.

°Teine p2ev Mehhikos°

Otsustasime lihtsalt - soov n2ha ookeani! Ja Tulum tundus selleks hea koht olema. Niels Belgiast oli meiega. R2ndamas ratastega kohvriga.
Linnas juhatas meile teed mees, keda olin m2rganud juba bussiga linna j6udes. Soovitas ookeani 22rde h22letada. Me seda tegimegi. Ja ronisime autokasti. Yks bussis kohatud U.S. kodanik taist - selline natuke peenutsev naine lippas meile j2rgi, unustades takso, millega ta alguses liikuda soovis...
Ja tuul lehvis juustes, naer n2ol - aa, see ongi Mehhiko!

Cabanhad olid seekord meile - v2ikesed hytid palmide vahel, rannas.
Aga enne end sinna sisse yyrimist lasin ma kotil seljast kukkuda, jalgadel paljastuda ja minna..., ookeani vaatama.
Jaa, siis me saime endale hytikese, kolmekesi, moskiitov6rgud voodite yll ja seinad l2bi aimdumas. Soe ju!
Enam polnud takistusi,
jooksingi ookeani!
Sinisinine! Soe!
Ja oi, nii soolane!
Lained. Need vist tulid spetsiaalselt. Muidu olevat seal tyyne ja sile... Lained nii tugevad, et lykkavad pikali, kui murduvad. Ja p6hjast t6mmavad enda poole. Kavalad ja v6imsad. Soolane vesi lubab kehal kerge olla, h6ljuda, loksuda. Muudkui tuletasin enesele meelde, et nyyd olengi j6udnud oma unistusse - ookeani!
Niimoodi saabki..., et tuleb tugevasti unistada ja siis minna, astuda paati, mis Taevas on kinkinud.

Me istusime Sandriga seal lainemyhas, keha kogenud loksumist, p2ikest, ja m6tlesime, mis nyyd. Taipasime, et saagu, mis saab, meil tuleb yksi (kahekesi) edasi minna - ilma inimesteta, kel on teine l2henemine ja elutee. Alguses tundus see m6te natuke hirmutav, kuid vabadus v6ttis v6imu ja otsustasime v6tta suuna Baha California poole, Mehhiko kaudu.

Siis hakkas kummaline.
Seesama mees, kes teed juhatas, oli yht2kki rannas. Koos oma s6pradega. Ma tundsin, et temaga tuleb r22kida..., aga vaatasin, kuis ta m88da k6ndis..
Ometi l2ks nii, et merisiilik ta peos kutsus meid l2hemale ja sattusime jutustama. Ta oskab inglise keelt! Mehhiklane. R2ndaja.
Ja ta tuli justkui t2pselt selle vabastava otsuse peale, mis just tegime. Ytles, et igatmoodi saab reisida. Et me mingu ikka edasi, kohalike inimeste juurde. Tuleb sydant usaldada. Ja ta vastab meile seda, mida kysime...
See mees on asteegi juurtega, Peaceful Warrior. Sergio. Ja l2eb varsti Brasiilia vihmametsadesse taimi tundma 6ppima.
Jaa, m6nikord on lihtsalt esimesest pilgust selge, kes on hingele l2hedane ja tuttav. S6ber sel teel, maailmas.
Tema julgustus juhataski meid edasi.

T2nasin ajavahega mitteharjumist, mis 2ratas mind enne p2ikese t6usu ja lihtsalt kuulasin ja kogesin. J6ud. Vesi. Armastus. Valgus.
Tyhi rand ja 2rkav p2ev. Ookean mu ymber.
Niimoodi on Palve, Loojaga, Eluga, K6iksusega.


Ja me loobusime esimestest asjadest. Kolm riidehilpu kotis v2hem! Hurraa! Sander andis folgikampsuni k6iksusele. Nii kuis midagi vastu v6tta, tuleb sellest ka loobuda.

°Kolmas p2ev. Tres dias°

Algaski h22letamine.

Meid haaras kaasa 2rimees Oscar, kes ilmas ringi lendab, telefonisidega tegeleb, kimamas Belize ja Mehhiko piirilinna, Chetumali. Me hyppasime Sergio juhatatuse j2rgi natuke enne seda maha, v2ikesesse kylla, Bacalari. Mudastel t2navatel liikusime autokastis taas, vee poole.

R66mustasime kohalikku giidi, kes kindluse juures meid oma jutuga jalust rabas. 8eldes, et tasu ta ei taha, me oleme ta s6brad, sest turism on ta elukutse. Inimestega kohtumine ja sellest 6ppimine. Katsumus meile kyll, kuulata ja noogutada. Inglise keel hispaania kastmes. Pildile saime j22dvustatud ja ta pistis nina alla paberi, kuhu tuli kirjutada, kui tore ta ikka oli...

Laguun. Jaa, militaristid on kyll suure osa rannast enda aia sisse pannud, kuid v2ike v2rav juhatas sissepoole. 5 peesot tasu. Vaatasime seda vanameest, kes piletit myya soovis. Ja otsustasime, et hea kyll, seekord veel oleme turistid, toetame seda lugu siin. Kohalikud ilmselt tasuma ei pea...

Sirgelt panime silla l6ppu ja sukeldusime vette.

Oo! Ja see polnud sugugi soolane, pigem nagu vesi L22nemeres. Ainult et soe ja helesinine :)

Kohalikud poisikesed hyplesid ringi ja Sander l2ks ja pani oma espanyoli proovile. V6itis nende lugupidamise saltodega vette. Poisid naerdes j2rgi proovimas. Nii k2ibki keele 6ppimine, otse selle sisse sukeldudes.

Vihm j2ttis meid ootama. S6ime neid puuvilju, mis veel alles olid.

Me otsustasime puhastuda ja proovida ainult taimedest toitumist. Neid siin on. Papaiad ja pisikesed magusbanaanid, mahlased greibid ja kosutavad p2hklid... Peab ytlema, et nii hea ja kerge on. Soe v2ljas soojendab keha seest, jahutus on pigem vajalik. Ja tegelikult vajab keha hoopis v2hem kui arvata v6ib. Ning kui syya v2rsket ja elusat, on eneseski elu kerge!

Edasi!

Pimedas seisime bussijaamas. Ignoreerimas taksosid, kes tahtsid meid kuhugi linna viia. Hyppasime hoopis mehhikaanode autosse, kylla edasi. Ja siis, juba t2itsa 6htul seisime seal, "lamava politseiniku" jalge ees (neil on suured teed neid lamajaid t2is, et hoog liiga suureks ei saaks, asulate l2heduses eriti). Juba j6udsime vaadata pimeda dzungli poole, kust kostis igasuguseid h22li...

Peatus auto, mehel nimeks Angel. Kui seda kuulsin, teadsin, et l2heme. Missiis, et ei saanud p2ris t2pselt aru, kuhu, ja missiis, et ta ainult hispaania keelt puhus. Sander kyll korra kahtles, kuid ma l2ksin autosse...

Aimdus, et tuleb kysida temalt ka 88maja. Ta tundis huvi meie vastu ja me andsime oma parima, et m6ista neid s6nu, mida esimest korda elus kuulsime..., et leida midagi, mida m6istame... Ta juba kutsus meid ka kohvile, peatudes kohviku ees..., kuid vist hirmust me edasi minna soovisime..

Tuli meie "maha panemise" hetk, me ei teadnud, mis nyyd. Hostel seal oli kyll, isegi odavam kui need, mida enne kohanud, kuid ma palusin Sandril kuidagi 8elda, et kas tema juures 2kki magada saaks..?

Ja l2ks nii, et kaasa ta meid v6ttis, v2ikesesse kylla keset pimedust.

Naeratuste ja yllatunud pilkude saatel astusime majja. Peretytre inglise keele oskamine piirdus s6nastiku olemasoluga:) Kuid see ei takistanud midagi. Pisikene p6nn n2itas mulle, et me oleme samal tasemel temaga - n2puga viitamas ja k2tega katsumas - et tundma 6ppida ilma, mis ymber.

Altar kyynaldes ja Neitsi Maarjaga. Pyha 6htus88maaeg mitmeis versioonides. Selles kodus on p88rdumine Jumala poole.

Padjad ulatati ja vaip maha rulliti, et oleks hea meil magada.

Kukelaul hommikul ja valjuh22ldiga kylamees..., nii me 2rkasime, imestades ja imetledes.

5 cm pikk putukas 66tsutas jalgu taeva poole ja maja taga algas dzungel. Banaanipuud ja kookospalmid. Ja hobused ja igasugu lojused. Kyla 2rkas koos p2ikesega.

Metsik. See on metsik. Ja ma naeratasin Ilmale. T2nades, et k6ik saigi juhtuma. Et leidsime 66maja. Et j6udsime t6elise Mehhiko sisse, sydametekeelde ja lihtsaisse hetkisse. Need inimesed on soojad. Pole halb olla kylaline.

Kypsised ja saiad toodi v2lja - neid nad palju s88vad, nii tundub. Ja peremees on rantso-omanik, hobused ja puha.

Sinna me s6itsimegi korraks, n2gema avarust ja inimesi, kes seal elavad, et t88tada.

°Quarto dias°

Angel viis meid vahiposti, kus loodus-korravalvurid pesitsesid, et saaksime olla vihmavarjus ja h22letada. Sealne Oscar ytles, et Angel on rikas mees. Jaa. Meil ikka vedas, et p8rand oli kivist ja kodus oli syya. T2nu.

Oscar peatas auto ja me ronisime kasti. Yle kahesaja kilomeetri tuules vihisemist ja looduse vaatamist. Oo! Ja pilk v2reles, sest tuul puhus ripsmedki v6belusse. See ongi Elu! T6eline ja P2ris. Maiade iidsete kohtade j6ud tuli hingusena mu sisse. Seekord kyll s6tsime paljust m88da, kuid tean, et l2hen tagasi. Vast siis kui enam keeltki oskan ja looduselt 6ppinud olen. Tiigrid ja puumad on seal, t2itsa olemas.

Escarcega. Kuumusesse j6udsime kui l6ppes tuule jahutus. Sammud edasi, k6htu papaiat ja uute teede poole.

Poisid kimasid m88da, teretasid, peatasid oma s6bra, kes suure autoga edasi s6itis ja me pressisime end sisse, kottide vahele kuidagi mahtudes, sest ega need rekkad ju nii suure kabiiniga olegi. K6rvad said kuulma muusikat, mis kymme aastat tagasi kooli diskodel tymises. See k8ige tympsum ja yhetaolisem. Ja nii vaatasime seda t88d, mis tehakse teede ehitamisel. Palju k2tega puutumist, kaevamist ja s2ttimist. M2gedest nad l2bi raiuvad, poste ykshaaval paika panevad... Ja keegi kusagil kordineerib seda k6ike...

Naeratused ja tervitused - neid on 6hus palju! Ja see on t6eline. V2ljaspool tavaturismipiirkonda on inimesed ilma tagam6tteta, siirad ja ausad. Lihtsad ja ilusad oma vaesuses ja korratuses. Ja korratus on see vaid meie harjumusega v6rreldes. Siin olles kaovad aga igasugused v6rdlused 2ra. Need pole vajalikud enam. Sest siin on nii, kuis on siin. Ja see on sydames hea.

Me j6udsime Champotoni, Mehhiko lahe 22rde. Vesi on hoopis teine. Liivane kalda 22res, oranzikas. Ja tume seal kaugemal. Palju paate kimab ringi, 6nged kaugele ulatumas. Kaljukivid palistasid veekangast, me m22risime end s2ravasse p2ikesekreemi ja avasime kookose. See on toitev. Ja Sergio ytles, et surm ei tule kunagi, kui ainult neid syya...:)

K6ige kuumem kuumus siiani. Ja tegelikult on siin ka sygis. Suvel on 40 kraadi selline normaalne...

Ciudad del Carmen - see me selle p2eva siht, viimased sajad kilomeetrid... Yllatuskingitus Maritzale, kes Sandriga Taanis koos 6ppis.

Nyyd sattusime autosse, kus n2itleja ja naftafirma boss. Noorpaar, kel p2ris erinev on maailmavaat sellest, kus hommikul 2rkasime, kuid kes meid huviga kuulasid ja sydamega aitasid. Niimoodi helistaski Eryka Maritza emale, sest Maritzat me k2tte ei saanud, selgitas hispaania keeles k6ik 2ra ja me astusime otse autost ilusasse majja, hoolitseva mehhiko-ema k2te vahele.

Maailm on kirju ka kylluslik. Pemex - see on firma, mis siin paljudele t88d annab, koole rajab ja mehi naftaplatvormidel t88tama paneb, neile vee peale ka hotelle ehitades... Ja seal t88tab nii Maritza isa, kunagi ka ema, ja ka Eryka abikaasa.

Traditsiooniline maiade toit ootas meid soojalt laual, jahutav vesi kehale ja suule, puhtamad riided yll... Jaa, nii lihtne on nautida, kui k6ike erinevat saab kogeda. Autoga l2ksime Maritza t88 juurde, nurga taga teda yllatusena ootamas:)

Siin on k6ik kylluslik.

Poes 6ppisime neid huvitavaid puuvilju ja muid toite, mis hoopis erinevad meie omadest. Ja k8ige jaoks eestikeelseid s6nu polegi... Nii erinev on tunne, kui oleme nyyd siin selle pere hoolitseva tiiva all. Ses peres on palju noori k2inud elamas, Euroopast ja mujalt, inglise keel on siin t2itsa olemas. Ja siin on ka oskus hispaania keelt 6petada, niiet sisemus kyllastub ja segadusi tekib. Just niisama uskumatu, kui Lupitale (pereema) tundus kunagi m6te, et ta kohtab eestlast, tundub mulle praegu see, et yhel p2eval oskangi hispaania keelt. Aga nagu tema kohtas meid, v6ib ka see keel ykskord minu sisse saada ja suust v2lja tulla...

Ja korv sai t2is k6iksugu kraami, mida nad meile proovida annavad. Naerusuise kavalusega ytles Lupita, et kyll me k6ike tundma 6pime..., k6iki neid tundmatute nimedega toiduspetsiaalsusi, mis siin maal omased on.

Puuviljade vahele ampsame nyyd siis ka k6ike muud. Maitse on hea, see on kindel.

Kyllap saame k6ike proovida, eneses vastupanust loobudes ja teades, et t2htsaim on suhtumine ja m6tlemine. Ainult 10% on toidu t2htsus, 70% m6tlemine ja teised 10% on hingamine ja liigutamine.

°Quinto dias°

88h22led on siin tuulutaja mootorisurin ja konditsioneeri vurin. Ykshaaval loobusime neist ja v6tsime vastu palavuse. Parem ikka vaikus kui muu.

Ei teagi veel, kui kaua oleme siin. 6ppida on kyll palju. See toit. Eluviis. Mis casa es us casa - minu kodu on sinu kodu. Ja erinevuse minnalaskmine. Siin on natuke rohkem Euroopale sarnane, kui see, mida me varem kohanud. Supermarketid ja reklaamid. Aga seal k6rval on ikka palju-palju hoopis muud. Vanaema aiast saime puu otsast v6tta kuldseid kookosp2hkleid, millel vaid piima juuakse. Ja teenija on majas, peseb pesu ja n6usid. Meie riidedki ripuvad nyyd v2ljas.

Lupitaga k2isime turul, ookeani 22res.

Nyyd ma olen n2inud delfiini selga ja saba! Nad tulid oma olemasolemisega meid tervitama, r66mu ja lusti kinkima! Pelikanid ootasid kalajuppe, mida neile visatakse... Turg on v6imas - kalad on v2rsked ja ennen2gematud, riided on v2rvilised ja kerged, puuviljad on k6iksugused ja kylluslikud...

Yks purpurne kleit on mul nyyd seljas, lehviv ja litritegagi.

Salatikaste, mida kunagi kindlasti isegi teen, k2ib niimoodi:

uhmris purustada pipart 7-8 terakest,

sinna peale kyyslaugukyyn uhmerdada,

kolme laimi mahl sekka ja

oliivi6li peale.

Salatimaterjal tuli tomatitest, avokaadost ja j22salatist.

Nagu Sander just ytles, ega me vist saagi kellegi teisega niiv2ga koos r2nnata, sest pole palju neid, kel nii vaja minna on. Sergio sattus me teele, kes aitas nihutada v6imalikkuse piire, omal moel 6petavad k6ik inimesed seda. Lihtsalt on palju kohti eneses, mis avarduda suudavad. Ja k6ik, mida me kohtame, on meie eneste peegeldus.

Suur tunne on t2nu.

Maailm on Armastus.

Yha selgineme endis ja ilmas,

6pime sellelt Teelt, mis meid enesel juhatab.

Ait2h k6igile, kes jagavad, tagasi kajavad ja edasi aitavad!