k6ik ja mittemidagi

on hetki,
kus k6ik s6nad tahavad vaikida suul.
siis saab illusioonideilmaks see, mis on ymber. ja enese teod on k6ik selle osad.
on j2rgnemine sellele, mis on ymber. vahest unustus, et ise saab luua, et ise olen looja.
oo, see on ju 2ge - just n6nda saab n2ha ja kogeda,
kuid see on seest tyhi.

n6nda ma praegu enam ei teagi, kas tahan kirjutada,
muudkui luua midagi, mida pole natuke olemaski.
pildid ymber muutuvad, inimesed, v2rvid, 6hk. ometi on see k6ik osa vaid kaduvast.
miks?

vastust vaid enesest leida saab.
ja endale tuleb vastu minna. j6uda yksindusse, kus enam pole midagi muud.
kohtuda suurima vaenlasega. endaga.

l2heme j2lle lendama.
nyyd ootab meid vaikne ookean.
vikerkaareinimesed.
ma soovin,
et mul on nyyd kuu aega,
et teha mittemidagi.

º

kallid Inimesedº
suurim r2nd saab olla vaid eneses.

siin on segadusi. olen segane.
ometi olen.
see on midagi, mis on mulle kingitud. v6ibolla olen ise kinkija. seal sees on hoopis selgus.

vahest see Mehhiko siin, oma joodamatu kraaniveega, 6petab, kuis saada ise puhtaks,
kirgastavaks allikaveeks,
mis toidab januseid suid.

vaid endana saan maailmas elada,
jagada Armastust,
mis on sydame sees.
paljastuda, lahti lasta, unustada k6ik, mis t6elisuse maski kannab.

miks kirjutan, miks kirjutame?
vahest ma ei tea.
kas 2kki teie p2rast, kes loete?
kas enda p2rast, jagamise soovist?
kas harjumusest?

niikaua, kui seda veel on,
v6ib see olla nii halb kui ka hea,
kuid ma soovin,
et sellest l2bi paistaks miski, mis hingedesse sooja loob ja kergust toob.
astuda yhendusse ilmaga.

hingamisega.




ma hingan.


º