Eesti keeles, Eesti meeles

Jaa,
on kyll n6ndamoodi, et kui ainult vennaga k6neleda emakeelt, siis vahest tuleb kirjutamine hoopis inglise keeles. Ja on neid, kellega teel kohtutud ja kes meie pisikest yhemiljonikeelt kohe sugugi ei m6ista. Tuleb siis igatmoodi teha.


Nyyd on otsa saamas aeg Mehhikomaal. Oleme viimase n2dala siin olnud,
kogenud igasugususi.
Praegu k6nnime s6bra j2lgedes, kes on ses suurlinnas ennem olnud - tema s6pruskond ymbritses meid kohtadega, kus magada ja ringi liikuda, inimestega nende eludest. Sellises viibimises on kohtumisi selle s6braga, kes on yhenduslyli, Leon - 6pime teda tudma, s6prade kaudu. Ja samas on teada, et see on minevik. Praegu on tema juba mujal, Arizonas.

Rabelesime end toas puhkamisest v2lja ja l2ksime Xochimilcosse, mis on selle suure linna kylje all olev v2iksem kohake, kus on palju vett ja kanaleid. Paljude tagaaiaks on vesi, koos paadikesega, millega s6itma minnakse. Kanaleil on ujuvad toidukohad ja suurtel paatidel peetakse pidusid.
Syrreaalne on n2ha surnud koeri, pinnale kerkinud ja paisunud... ja siis natuke maad edasi hyppavad lapsed koos kingade ja teksadega vette, sulpsti!
Vesi on pruun. Prahti on ka n2ha.
Need poisid, kes aerutavad, on tugevate rinna- ja k2elihastega. Ja need, kellega meie kohtusime, on "k22bikud", nagu naljatades taipasime. Meie Sandriga oleme Inimesed P6hjast. S6rmuste Isand on siin m2nguks.
Naine on kummaline olla, kui mehed ymber on nii lyhikesed. Tekib tahtmine olla pisem...
Mis seal's ikka, selg tuleb sirgu ajada ja edasi astuda,
kohtusime ka poisiga, kes on kyll mehhiklane, kuid pikkuse poolest Inimene:)

Sai t6detud koos, et
mehhiko-viis suhelda on h2sti s6bralik ja avatud, k6ik on kohe amigod...,
aga see on selline tulev ja minev yhendus. EI hakata hingeasjadest jutustama.
Ja vahest on tunne nii yksik. Surud endas ka alla need teemad, mis p2evakorral justkui pole..
P6hjamaine, v6i siis minu ja venna arusaamine ja yhendumine on seestkaudu - see on nii, et tunned s6bra hinges 2ra ja pole vaja pikalt bla-bla'tada, saab kohe l2hedane olla. Ja see tunne on hoopis toitvam. On hoolimise tunne.
Tuleb julgeda valida siin,
mitte ainult mehhiklaste kulgemisega kaasa minna,
sest see v6ib l6ppeda kahetunnise autos6iduga sinna, kuhu k6nides j6uaks 10 minutiga. Ja vahepeal sai kyll kohtutud mingite inimestega, kes mingeid asju ajavad... Aga on selline loksumine ja hajevil olemine.
See on v2sitav.
6pin julgema ytlema - STOP! EI, see pole praegu see, mida ma tahan.


Mehhiko on olnud voolamine. On olnud alistumine ja vastu v6tmine. Selles on omajagu uitamist ja siis v2sinud olemist. See on kuidagi kaval, et voolamine justkui hea, aga kui selles pole selgust ja sihti, siis on see omamoodi raiskamine.


Nyyd siis l2heme Kanadasse, kuhu tahtsin juba alguses ka minna. Ringiga. L2heme p6hja.


Keha ja meel tuletavad meelde,
et saab olla kerge ja inspiratsiooniline,
et tuleb lasta endast lahti.

2rgata unest, mis on illusioon.
K6igepealt lubad minna negatiivsel.
Siis lubad minna positiivsel.
Tagasiteed ei ole.