kirjaline kirjutus

T2na tulid mu teele Jumalanna kaardid, kuldsete servadega juhatusm2rgid, mida inglinaine Doreen Virtue on maailmale jaganud. See on kui aken ilma, mis on enese sees, mis on suur ja v2ike ja sosinal olemas.
Tuletasin endale meelde, et mul on eluline ja oluline olemine. Nii lihtne on end unustada, unustada oma olemasolu valguslik sisu ja pyhadus. K6ikv6imalikkus. Jah, olengi Jumalanna. Miks kyll on raske uskuda, et olengi k6ik, mis mulle endale ja maailmale vaja. Et olen t2pselt nii v6imas, kui enesel luban olla. Tean just seda, mida on vaja teada. Usaldus. Usaldus. Usaldus.
Kas usaldad ennast?
Kas usaldad, et oskad sel p2eval teha syya kolmekymnele inimesele, meeldida nende maitsele, toita neid?
Kas julged 8elda s6nu ringi, kus juttu on juba palju, on arvamisi, on tarkusi ja on teadmisi - kas usaldad, et Sinu tajumine on oluline maailma jagada?

Ma olen vaikinud rohkem. Olen tasasemalt 8elnud m6nele, mida arvan, mida n2en. Ringis r22kimine on vali. Ja vahest tuleb palju korrata, et oleks kuulda. Sest inimestel pole tihti kannatust olla kuulaja. Pole soovi oodata, vaid on vajadus teatavaks teha, mida neil 8elda on. Seda m2rgates ma pigem tahangi vaikida, kuid samas, kui s6nad tulevad mu suule, mis on ehk abiks k6igile, siis kas tuleks ikka tasa olla v6i lasta lahti need s6nad.
Kodumaal olles tajusin end teisiti. T6esti, lihtne on unustada enese olemasolu tugevus, kui ymber on palju valjuh22lseid mehi, kes juhivad ja tunduvad midagi teadvat.
Illusioonid. Ilusad. Illusioonid.

Yhel hetkel tuleb t6usta. Olla Naine. Olla. Avastada enda pehme voolavus ja kindel tulisus.


º


Kyll on ilus! Kui ka sel hommikul ei taha esimese hooga kohtuda k6ige l2rmiga, mis kolmekymnest inimesest vahest tekib, siis saab ikkagi panna jalga saapad ja astuda eemale, astuda m2rjale v2ljale, vihmatibade vahele ja vaadata yles m2kke. N2ha pilvede l2hedust, tunda 6hu niiskust. Eemal on hobused. Nad on priid. Ja nad seisid terve 88pimeduse aja sadavate piiskade m2rguses. Nii on. Ja nii nad on.

º

Suur 6ppimine on lasta asjadel juhtuda. Samal ajal teada ja m2rgata, millistest hetkedest kinni haarata ja kaasa minna. Maailm tundub duaalne. See on vahest nii v2sitav oma kummalises toimimises, et j22n seisma. Heidan suisa pikali ja vaatan. On tunne, et ei taha midagi teha. Liigutadagi mitte. See on kurb ja r66mus korraga. Just nii, nagu ilm on.
YksK6ikne.
On ruum, kuhu mahub k6ik.
Ja yhel hetkel see tunne hajub, kui unen2gu hommikul.
2rkan tavalisse tajumisse, mis kyll kunagi enam sama olla ei saa.
Aeglaselt, kuid kindlalt sammun enese sisse, sammun maailma v2lja,
sellesse, mida s6nadega tunda ei saa.
Yhtegi astet vahele j2tta ei saa. Iga moment on omal kohal.

Vaja vaid 2rksust ja kohalolu.

Joondus ilma ja enesega.

º


Mis on isiklik ja mis on avalik? Kui elada kommuunis, siis kaob see piir. Ja kui olla lahti, siis polegi piire. On vaid tunde kysimus. Ma olen aus. Avastan ausust. Ja usaldan seda, mis tuleb hetkel, kui kirjutan. Vahest tean, mida s6nadesse panna, tuleb tuhin, mis loomingut loob. M6nikord kui plaan. Teinekord nii hetk, kui olla saab.
Mulle meeldib kirjutada.
K6ik s6brad, kelle kirjadele pole vastuseid saanud - jah, kirjutan siis, kui tuleb hetk. Ja kui ma pole kaua kirjutanud, siis mulle v6ib ikka kirjutada, justkui meeldetuletuseks. Sest meel vahest unustab. Syda ent mitte.
S6natult olen olemas. Olen olemas neile, kelle jaoks olen olemas.

º

Vend on k6rval ja me eestikeel k6lab metsiku Mehhiko sygavuses. Ma isegi ei tea enam t2pselt kus ma olen. Neid kohti pole kaardil.
Hobur2nnutee 22res oli v2ike kohake, kus elas p2rismaalaste pere, kel oma palvemaja ja surnuaed, kus taimed haudadest v2lja kasvasid. Nii siirad silmad. Nii pyha elu.
Vaatasin ja naeratasin.
Mu sees on t2nulikkus, et seda olen kohata saanud.

Mida soovite lugeda? Mis on huvitav?
Mul on vaja vaadata k6rvalt enese elu, siis tean, mida 8elda.

º

Pikk jutt olgu lyhike. T2nan.

º