Uus number on nyyd me taipamises. Yheksa.
Ma tunnen, kuis energia uutele radadele ja teadmistele juhatab.
Me kohtusime taas vennaga, Sandriga. Ta astus v2lja pimedusest, ytles "tere!". See on imeline, kuulda eestikeelt keset dzunglit, keset inimesi, kes r22givad k6iki teisi keeli.
Oh, ma lippasin kallistusse!
Nyyd on meil v2ike laagrikke, v6rkkiige ja telgiga. Suure vihma korral l2eme yhisruumi, presendi alla, kus on kindlasti kuiv.
Sander on ka ratsutama tulemas. 6de-venda taas koos. Niimoodi on k6ige parem, kui toetame teineteist, samas saame eraldi olla. Palju 6ppimist on, rollidest lahti laskmist. S6ber ja vend korraga.
Oh, kallid s6brad, ma tulin yle kahe n2dala nyyd internetti ja lihtsalt lugesin teie kirju. Taipasin, et kolm kuud olen eestimaalt eemal olnud. See on lihtne, kui olla teel. Aega pole olemas.
Syda on soe sees,
eestimaa yhendus on tugev,
see 6petab mind,
m2rkan, milline imeline keskkond,
milline hea valik syndimiseks, isamaaks ja emakeeleks.
6nnistus!
Ja maailm avaneb, saab v6imalikuks ja pisikeseks.
Nyyd on s6pru ja v6imalusi siin ja seal ja ma avastan, et ongi n2e see Elu, mida elan. Ongi mu unistus.
Ja ainult enesega igale poole l2hen. Taevamanna vaid mus eneses sirguda saab ja kristallselgeks veeks tuleb puhastuda.
Pole head ja pole halba. On vaatenurgad. Valida tuleb selle seest, mis on.
Igatsus on vahest ilus,
seda saab vaadata kui pilti.
Ainult hetk, milles oled,
elab ajaraamis me maailm,
aga enam varsti ei ela ka,
sest k6ik muutub,
kas tunned oma varvaste all.
Kuu on t2is,
vaata taevasse,
me oleme samas rytmis loodusega.
Mine metsa,
ma jutustan me imelisest eestimaa metsikusest siin,
nyyd n2en,
et see on nii k2ep2rane, kui m6istus lahti lasta.
Minna r2ndama enda sees, kogemises. Syveneda sellese, mis on toimumas.
Olen teenistuses.
Hakin sibulaid.
Siia tuli tenorsaksofon - mu hing saab helisemiseks selle toru abil. Loodus kingib laulud, mida ma m6istusega m2letama ei pea, k6ik on sessamas yhes ainsas hetkes ainult. Tuleb ja l2heb.
Veel kirjutan m2rkmikusse, eestikeeles. V6ibolla yhel p2eval avastan, et pole millestki kinni hoida.
Emotsionaalne suhtev6rk - kommuunielu tundma6ppimine. Mittemidagi ei tasu t6siselt v6tta, sest muutub k6ik. Ainult enese sees on kindlus. Ja niimoodi tuleb Armastus v2lja.
Eilsel 6htul kypsetasime maisipannkooke, peale kitsepiimakaramelli, maasika-banaanisalatit ja kuivatatud viigimarju. T2iskuuvalguses. Naer ja elu.
Olen teiega, olen endaga. Maailm ongi yks.
Inlakesh on hobune, kellega s6ita saan.
See t2hendab, et mina olen sina.
Tervitus ja k6ik.
No comments:
Post a Comment