IlmaEluIlu

Oh Mu Imelised Elajad!

Eile 6htul ronisin ylesm2kke oma pesapaika. Panin kyynla p6lema, kummardasin ilmakaartesse, vaatasin taevasse ja hakkasin laulma. J6ululaule.
Keerlevatest lumehelvestest ja kuutaevasest 88st.
Yhel hetkel ma enam ei suutnud s6nu 8elda, hakkasin nutma...
Taipasin kuiv2ga on minu sees p6hjamaa karge lumekuma, lapsep8lve muinasjututunne, j6uluootus... Ja eneses n2gin pilte, laulmistest, Kadriga N6o yhikas, Tartus toomem2el koos langevate r2itsakatega, kodus vahtra all, kuuvalgel, lumesillerduses.
Olen 6nnelik, et k6ik see on mu sees, elamas ja hingamas ja Olemas.

See on nii ilus!


Ja ma siis natuke kastsin maad oma pisaratega ja ronisin magamiskotti ja v6rkkiike. Magus uni valgus mu p22le. Pehmed piisad tulid siis taevast. Kaua pole neid tunda saanud, kuigi m2gedes yleval neid tumedamaid pilvi silmata v6ib..
Ronisin siis kogu t2iega presendi alla, mis on mu telgiks siin. Tuleproov - kas mu esimene selline seadmine on vihma-tuulekindel v6i mitte?!

Sabisemine 88s. Vihmal on samasugune helin siin ja sealpool ookeani. 6hul on pisut teine maitse, vihmametsane ja natuke lehmane vast..., oleme siin lehmav2ljal. Lehmad on ilusad, teistsugused.

Nojaa, igastahes,
halli taevasse 2rkasin. Panin igaks juhuks rohkem riideid selga, nagu tehakse kodumaal, kui sajab, sest on ju jahe... Aga no siin l2ks peagi soojaks ja nyyd on taevas lihtsalt valge.

Aeg on mul 2ra kadunud. Pyyan j2rge pidada p2evadel, aga kuhugi pole kiiret. S6itsime m88da auklikku-kynklikku teed m2ekylast alla umbes tunnike vast. Me valgenahksed maailmakodanikud, kohaliku farmeri autokastis. Siin on k6ik kui yks suur pere.

Kyla lapsed tulevad meie laagrisse, sest see on p6nev - pillim2ng pea pidevalt, nyyd ka tsirkusetrikid ymber - zongleerijad ja siidi otsas rippujad... Meil on teistsugune toidutegu, omatehtud savist-kivist l6kkepliidil, meil on teist v2rvi silmad...


Jah, yks v2ike poiss tykk aega vaatas mind ja siis kysis, et miks on mul sinised silmad?


º


6pin kindlust.
On aeg t2ieliselt usaldada ennast. 6ppida vastutama, 6ppida otsustama.
Hobustega ei saa teisiti.
Minu teel on siiani olnud hobused, kes on natuke tyyned, kui nendega kindel ei ole. Nad v6ivad seista tykk aega yhel kohal, mitte midagi tegemata. Aga kui on kontakt, siis on liikumine.

Yhel p2eval l2ksime pyydma m6ndasid, et ratsutada. V6tsin ratsmed ja k8ie turjale. Inlakesh, suur ja rahulik hobu, teda otsisin. Ivo, Saksa tsirkusemees, saigi k2tte tolle..., ma panin p2he hobule ratsmed ja sain isegi selga hypatud..., haarasin lakast... - ohhoo, see pole lakk, mida m2letan! Ja see samm! Liiga kiire Inlakeshi jaoks... - ahjaa! Olen hobu seljas, kellega ei peaks ratsutama!
Mmm. Minusse hyppas pelgus. Laskusin hobu seljast. Ja siis ma ei suutnud ratsmeid ta k6rvade juurest 2ra v6tta, sest talle see ei meeldinud. Hirm. Ja abitus. Seisin ja tegelesin endaga, hirmuga, hobusega.
6nneks tulid poisid ja aitasid mind seekord.

Ma lihtsalt k6ndisin. K6ike v2lja lastes. Sel v2ljal, kus hobused.

Tagasiteel kohtasin hobust, kellega olen ennem ka ratsutanud. Tatanka. See juhtus nii, et ta peatus, kui k8ie ta kaela ymber heitsin. Minu v6imalus uus. Panin ratsmed talle p2he ja hyppasin selga. Nyyd ma tean, kui hea on ilma sadulata ratsutada! Jah! See on nii v6imalik ja see on nii kontaktne ja p2ris!
P2rast esimest korda sadulaga ma pole enam seda v2rki kasutanud. Nyyd proovin ilma. Alguses k6ndida. Nyyd on traav isegi 6nnestunud. Ja tundub, et galopp polegi v6imatu, isegi sujuvam kui traav.
Igastahes. Sain Tatanka turjale ja seal me siis seisime.
Ta ei liikunud. Ja p2ike l2ks m2gede taha. Ma 6ppsin paljut. Sain kyll hobuse, kuid ei suutnud teda liikuma panna. Kyllap sellep2rast, et polnud piisavalt tugev oma otsuses ja minekusoovis. Nad tunnevad seda.
Tulin omile jalule, lasin ta lahti. Ja me olime koos. Ma jutustasin talle, mis toimub mu sees. Ta kuulas ja m6istis.


Maailm on imeline.
Siia tulid nyyd rohkemad inimesed, kes k6ik koos ratsutama tahavad minna. Esinemine linnade jaoks hakkab varsti vormi koguma. Siin on inimesi Indiast ja Inglismaalt ja mujalt sealt. Ent muu ei loe, kui see, et oleme siin.



º

Igatsuses on pisaraid
on lapsep6lvemaitset
on t2htede taguseid


k6ik on v6imalik
k6ik on ajalik
k6ik on ajatu

vaid asjust v2lja astudes
Sa nende palet n2ed
n2ed enda sisse katsudes
mis on Su meele maik


º



Ma olen t2nulikkuses.
Oh, milline ylevoolav r66mupisarane hetk, kui lugesin oma Isa 8eldut, et mingi setuka saab tytar ikka, et ei peaks teistele vihmametsas j2rgi jooksma....
ja siis ma vaatasin oma hansapanka ja leidsin, et ma olen toetatud s6prade lahkete sydamete hinguses.

See on Imeline!
P2ikese synd, J6uluaeg.

Nyyd siis n2en, mis edasi saab minuga neis hetkedes.
Ma olen 6nnelik.



Sinised kirikutornid paistavad.
Feliz Navidad on.
Ja lastel on koolivaheaeg.



Ma armastan emakeelt,
salajane Armastus,
mida enesega ja teiega seekord jagada saan.



º